Michel Kohho, Kaagwerest, tulli lubba päle ette, nink kaibab et temmal eespäiw näddale eest wälja päält 1/3 linna külwi seemnit ärrä warrastet, temma tulnu wankre jälge piddi ni kaua kui Jürri Treiale ussaida Sarrakuste, te pääl olnu ka linna seemne kukkeid mahha saddanu. Selle päle kutsnu ta weel abbis Kaagwere kohtomehhe Jürri Thür nink Sarrakuste kohtomehhe Jaan Songiseppa Jüri Treialist läbbi otsiman, nink jälge kaeman käinu weel Sarrakusse Kohtomehhe Johan Patsmanni, Jürri Anko ja Kaagwerest Jürri Thür, kes kiik tunnistada woiwa et ne Jürri Treiale wankre kui hobbese jälled.
Kohtomees Jaan Songisep ütleb et Jürri Treial ei olle neil tahtnu henda läbbi otsida laske ja pandnu selle wasta wanien. Otsiman leidnu nemma temma wankre sissen õlled, ja selle sissen linnaseemne Kukkut, rehhen olnu kuijuma ka linnaseemnit, kellest nemma middagi kül ärrä ei olle sanud, sest et ta neid ommist tunnistas.
Jürri Treial ütleb, et ta ei olla otsimissele wasta pandnu ja ei olla ka neid linnaseemnit warrastanu. Ta winu ennege Kaagwere Kolonitsa Jaan Lillele, kes temma suggulanne olla, linno, mis temma ma pääl kaswanud, läbbi Mina Gotta ussaija, taggasi tullen tonu ta Kaagwere Albri tallo liggidalt linnaleotusse pu ronti (tükki) henda koddo, kuis temma sis woida linnaseemnit tuwwa.
Kohtomees Johan Patsman nink Jürro Anko ütlewa, et nemma winu Jürri Treiali wankri temma koddost sinna kost linnaseemnnit ärrä warrasted nink mõõtnu ne jälled ärrä, nink sündinu koggonist temma wankre jälgedega ühte, nisamma ka hobbese jälledega, hobbese jälled olnu ilma rautamada ni kui temma hobbene. Selle man olnu ka Kaagwere kohtomees Jürri Thür. Ja pälegi ei olla muil särätsit rattid, kes nisugguse jälled tewad.
Moisteti: Et se assi sädust möda Kaagwere koggokonna kohto kätte anda on, sest et se selle ma pääl sündinu om.
Se otsus sai kohtokäujile kulutedus nink Kaiwatawale eti kästu s. redil Kaagwere kohto man olla.
Pä kohtomees Gusta Lühde XXX
Kohtomees Jaan Serg XXX
Kohtomees Peter Sentka XXX
Kohtomees abbi Jürri Anko XXX
wöörmünder Jaan Songisep XXX ja Johan Patsmann XXX
Michel Kohho, Kaagwerest, tulli lubba päle ette, nink kaibab et temmal eespäiw näddale eest wälja päält 1/3 linna külwi seemnit ärrä warrastet, temma tulnu wankre jälge piddi ni kaua kui Jürri Treiale ussaida Sarrakuste, te pääl olnu ka linna seemne kukkeid mahha saddanu. Selle päle kutsnu ta weel abbis Kaagwere kohtomehhe Jürri Thür nink Sarrakuste kohtomehhe Jaan Songiseppa Jüri Treialist läbbi otsiman, nink jälge kaeman käinu weel Sarrakusse Kohtomehhe Johan Patsmanni, Jürri Anko ja Kaagwerest Jürri Thür, kes kiik tunnistada woiwa et ne Jürri Treiale wankre kui hobbese jälled.
Kohtomees Jaan Songisep ütleb et Jürri Treial ei olle neil tahtnu henda läbbi otsida laske ja pandnu selle wasta wanien. Otsiman leidnu nemma temma wankre sissen õlled, ja selle sissen linnaseemne Kukkut, rehhen olnu kuijuma ka linnaseemnit, kellest nemma middagi kül ärrä ei olle sanud, sest et ta neid ommist tunnistas.
Jürri Treial ütleb, et ta ei olla otsimissele wasta pandnu ja ei olla ka neid linnaseemnit warrastanu. Ta winu ennege Kaagwere Kolonitsa Jaan Lillele, kes temma suggulanne olla, linno, mis temma ma pääl kaswanud, läbbi Mina Gotta ussaija, taggasi tullen tonu ta Kaagwere Albri tallo liggidalt linnaleotusse pu ronti (tükki) henda koddo, kuis temma sis woida linnaseemnit tuwwa.
Kohtomees Johan Patsman nink Jürro Anko ütlewa, et nemma winu Jürri Treiali wankri temma koddost sinna kost linnaseemnnit ärrä warrasted nink mõõtnu ne jälled ärrä, nink sündinu koggonist temma wankre jälgedega ühte, nisamma ka hobbese jälledega, hobbese jälled olnu ilma rautamada ni kui temma hobbene. Selle man olnu ka Kaagwere kohtomees Jürri Thür. Ja pälegi ei olla muil särätsit rattid, kes nisugguse jälled tewad.
Moisteti: Et se assi sädust möda Kaagwere koggokonna kohto kätte anda on, sest et se selle ma pääl sündinu om.
Se otsus sai kohtokäujile kulutedus nink Kaiwatawale eti kästu s. redil Kaagwere kohto man olla.
Pä kohtomees Gusta Lühde XXX
Kohtomees Jaan Serg XXX
Kohtomees Peter Sentka XXX
Kohtomees abbi Jürri Anko XXX
wöörmünder Jaan Songisep XXX ja Johan Patsmann XXX
