Selle moisa perris herra kaibussen olliwa täämba sija kohto ette kutsoto Ullila walla mehhe Dawi Pehka, ning Jaak Kriesa Tamme wargusse perrast 19 s.k. tullo Dawi Pehka mõtsawahhi Gottli Tawitz manno ja kõnnelnu et pühapäiw 10 Tamme löidno ja kui täämba perra länno om Jaak Kriesa kes ollu Jerwe weeren Eina niitman manno tullo ning kisknu temma käest wäggisi erra ja üttelnu need om minno omma minna olle neid kesk mätse ristipäiwal toono, ning sinna pandnu.
Saige ette kutsoto Dawi Pehka ning üttel minna lätsin pühapäiw Jerwe weerde partse otsma ning löitsin 4 Tamme wee sehest roo sehhen ja 6 tükki olli weeren maan, juhhetes raigoto. Minna jätsin neid sinna paika ja lätsin alles kolmapäiw perra. Jaek Kriesa olli henda Eina manno länno ning kui näggi et minna Tammedega tulli tulli joskes temma manno ja akkas neid minno käest erra kiskma ning üttel et neid keskmatse ristipäiwal om toono ning om temma omma; et temma joud minnost ülle kais siis jätsin tammed temma kätte; ja ütlin et lähhan Arromoisa ning ütlen erra. Selle pääle üttel Kriesa egga sinna ka süist walla ei saa.
Jaak Kriesa ette kutsoto ning wastas küssimisse pääle et neid Tammi henda Einamaad päält löidno keskmatse ristipäiwal ja pandno Jerwe weerde mahha nink kui nänno et Pehka neid tahtnu erra wija es olle lasknu selle et edimane löidja olli. agga mitte motsast toja nii kui Pehja üttelnu.
Kohto een perra kullemisse man es woi kumbgi tõist awwalikkos wargas tunnistada ennegi nimmetiwa töine töist wargas.
Moistus.
Koggogonna kohhus arwas neid möllembit ütte suggutse süitlasses ja massawa kumbgi trahw pooles 1 R. egga puu päält Moisa herrale kahjotassomist ning 50 K egga puu päält trahwi Ladiko se om kumbgi massap 7 R. 50 Kp. 8sa päiwa sehhen.
Es olle kumbgi selle moistussega rahhul ning pallusiwa Prottocolli.
Suuremba kohto käiminne saige erra selletetus. wälla anto 2l Julil.
Päkohtomees Andres Tageperra XXX
Abbikohtomees Johan Unt XXX
do Mihel Pedius XXX
14 März 1880 copia vor III Dorpatische Rörrsch. Gut. kinwalargt. und kirgu
Selle moisa perris herra kaibussen olliwa täämba sija kohto ette kutsoto Ullila walla mehhe Dawi Pehka, ning Jaak Kriesa Tamme wargusse perrast 19 s.k. tullo Dawi Pehka mõtsawahhi Gottli Tawitz manno ja kõnnelnu et pühapäiw 10 Tamme löidno ja kui täämba perra länno om Jaak Kriesa kes ollu Jerwe weeren Eina niitman manno tullo ning kisknu temma käest wäggisi erra ja üttelnu need om minno omma minna olle neid kesk mätse ristipäiwal toono, ning sinna pandnu.
Saige ette kutsoto Dawi Pehka ning üttel minna lätsin pühapäiw Jerwe weerde partse otsma ning löitsin 4 Tamme wee sehest roo sehhen ja 6 tükki olli weeren maan, juhhetes raigoto. Minna jätsin neid sinna paika ja lätsin alles kolmapäiw perra. Jaek Kriesa olli henda Eina manno länno ning kui näggi et minna Tammedega tulli tulli joskes temma manno ja akkas neid minno käest erra kiskma ning üttel et neid keskmatse ristipäiwal om toono ning om temma omma; et temma joud minnost ülle kais siis jätsin tammed temma kätte; ja ütlin et lähhan Arromoisa ning ütlen erra. Selle pääle üttel Kriesa egga sinna ka süist walla ei saa.
Jaak Kriesa ette kutsoto ning wastas küssimisse pääle et neid Tammi henda Einamaad päält löidno keskmatse ristipäiwal ja pandno Jerwe weerde mahha nink kui nänno et Pehka neid tahtnu erra wija es olle lasknu selle et edimane löidja olli. agga mitte motsast toja nii kui Pehja üttelnu.
Kohto een perra kullemisse man es woi kumbgi tõist awwalikkos wargas tunnistada ennegi nimmetiwa töine töist wargas.
Moistus.
Koggogonna kohhus arwas neid möllembit ütte suggutse süitlasses ja massawa kumbgi trahw pooles 1 R. egga puu päält Moisa herrale kahjotassomist ning 50 K egga puu päält trahwi Ladiko se om kumbgi massap 7 R. 50 Kp. 8sa päiwa sehhen.
Es olle kumbgi selle moistussega rahhul ning pallusiwa Prottocolli.
Suuremba kohto käiminne saige erra selletetus. wälla anto 2l Julil.
Päkohtomees Andres Tageperra XXX
Abbikohtomees Johan Unt XXX
do Mihel Pedius XXX
14 März 1880 copia vor III Dorpatische Rörrsch. Gut. kinwalargt. und kirgu
