Jürri Awent astus kohtu ette ja kaebas: et Tema sulased on Ta kaerad ära warastanud Mardipäewa õhtul, (aga ei tea mitte kui palju). Peremees ütleb mina läksin kottu ära linna ja mitte ühte tühja kotti ei jäänud koju, muid kui üks kot kus wähe jahu sisse jäi. Kui ma linnast koju tulin öösel, siis hommikul leidsin selle kotti rehalt ja oli kaerane, kus siis jahud sisse jäid kui linna läksin, kutsusin poisi waatama seda kotti, mis rehal oli, pois ütleb, meie müisime kottiga tükkis, milla Ta kotti tagasi töi. Peremees laheb sealt kotti kätte tahtma, kus kaerad olid müidud ja Ta tõi teise kotti ja oli minu kot. Nüüd ütleb peremees, et Temal on kaks kotti kaeru warastatud, aga tallitaja käis ka neid kaeru peremehega seltsis otsimas, ja kui naad need kaerad leidsiwad ei olnud neid rohkem kui 6 külimitu ütleb warguse wastu wõtja, kes need kaerad oli ostnud Jöggisu Silla otsa körtsis Jürri Awendi sulaste käest. Tallitaja ja peremees möetnud need kottid mis kodu wajaka olnud ära, ja sealt on täieste 2 pütti kaeru puudunud.

Aga walla kohus sai selle wargustest seda wiiwi aru, et peremehe kaerad, mis warastatud on ei ole mitte rohkem, kui see kotti täis, mis Jaan Paumingi käes oli, mis ta poiste käest oli ostnud, aga et see kot siis mitte täis ei olnud kui Jaan poiste käest ostis, sest et poisid ei saanud selgas täit kotti kanda, siis wötsid naad kottu selle kotti kus jahud sees olid olnud ja kallasid täie kotti pealt muist sinna sisse, kas siis wõtsid kottu teiste kottide pealt juure, wõi ei, seda ei wõi keegi teada, kui naad ise, ja wiisid seda ei tea kellele, mis weel ülewal ei ole.

Aga kohus mõistis peremehele selle koti täie kaeru tagasi maksta mis Jaan Paumingi käest leiti, see oli 2 pütti 1 setwerik suur ja poisid pidasid püttist 1 rbl. 50 kop. maksma kellega peremees ka rahu oli.