Koppelmanni moisa politsei kaibas kirja lebbi sel 24 amma Oktobri kuu pääwast, Koppelmanni walla liikme Jaan Kruusmanni ülle et temma Jürri Kuus 1868 aastal moisa aida nurga müri ehhitamesse jures iks raud ahhel, 83 naela raske, mis aida porranda peal weddeland, erra warrastand, ja se warrastud ahhel Wore peremehhe Uetoa peremehhe jure wiind kust ned ahhelad 23 ammal Oktobri kuus leitud saiwad, ja Koppelmanni aita todi kus nad praegust on.
Koppelmanni moisa politsei pallub se warguse kaibatus jerrel kulada ja seadusse jerrel trahwida ni sammuti seaduse § 1240 jerrel Uetoa peremehhe werguse wastawotja süü eest trahwida, ni sammuti pallub se kohtu otsuse moistmenne tal teada anda.
Selle eesnimmetud kaibamesse peal sai seia kohtuse kutsutud:
Koppelmanni walla liikme Jaan Kruusmann ellab walla passi peal tallinnas, ja küssis kohtu pea wannem ta käst kas ta Koppelmanni moisa aidast üks raud ahhel errawarrastanud.
Jaan Kruusmann selle peal wastas, et ta monned pääwad enne Jürri pääwa selle aastal Jacob Selmanniga seltsis Koppelmanni moisa aida sissekukunud müri nurk üllese mürinut. Selle töö jures nad fondamenti ülles kaewand ja mulla seest 2 kahhejalla pikused raud werrawa tappid ja weel süggawam mulla seest 1 raud ahhel leidnud. Jaan Kruusmann küssind Jacob Selmanni kääst: "Mis sa arwad kas aidamees teab neist aheladest". Jaan Selmann wastand: "Egga ta wist sest ei tea egga need temma kirjas ei olle, minna ollen jubba 8 aastad siin waldas agga minna polle neist kuldent Jummal teab kui kaua nad muldas maggand."
Kruusmann wotnud ahhelad ja wiskand neid moesa puukuri mahha, kus nad ni kaua kui 3 pääwad olnd, siis ta neid kottiga tükkis omma asjadega Wore peremehhe Uetoa Jaan Lassi jure wiind, sest ta sel pääwal moisast lahti soand. Jaan Lass on temma suggulanne ja on ta omma parrema riidet Uetoa peremehhe lubbaga, ta aita pand, tööridet ta laudil olla all heinte sisse pand ja ahhelad kottiga tükkis weikse kambre laepeal ullu all. Sel pääwal kui ta ned asjad senna wiind, peremees koddu ei olnd /:Pernau linnas:/ ja polle ta mitte peremehhel egga ka naisel igal neist ahheladest sönna nimmetand. Kohhe pääw perrast sedda ta linna leind ja sell Harko moisa suileseks kaublent. Mihkle pääwast sadik ta Tallinnas Eggertsi jures on neid raud tappid on Jacob Selmann erra wiind. Minnewa Keila lada peal ta on Jaan Selmanniga kokku tulnd ja ta käst 60 koppik üks wanna wolg perrind, temma agga tal pold rahha maksta ja küssind Kruusmanni käst kas ta neist raud ahhelade eest mitte rahha soand selle peal Kruusmann tal wastanud et ned praegust Uetoa pöningel alles on ja küssind temma käst mis ta nende tappide eest soand. Sellmann ütlend: ma nende eest keddage ei soand.
astus kohtu toast welja.
Koppelmanni walla liikme saunamees Jacob Selmann sai kohtu tuppa kutsutud ja wastas ta selle warguse kaibamesse peal just ni sammuti kui Jaan Krusmann muud kui salgas et ta ned 2 raud werrawa täppid erra warrastand waid ütles et ta neid moisa puu pinno peal wiskanud, kus nad sealt jänd temma ei tea, sammuti ta salgas et ta Kruusmannil Keila lada peal olnd et ta nende tappide eest ühtige soand.
astus kohtu toast welja.
Wore walla liikme, peremees ja Tallitaja Uetoa Jaan Lass sai kohtu tuppa kutsutud ja kostis temma selle kaibamesse peal, et temma neist ahheladest ühtigi ei tea, sest ta sel ajal kui Jaan Kruusmann ta asjad ta jure tond, Pernau linnas olnd, ja 23 ammal Oktobri kuu pääwal Keila Kihhelkonna kohtus olnd, ja siis wast kui ta jelle koddo tulnd kulda soand et Koppelmanni aidamees ja Jacob Selmann ta perres olnd ja 1 kott raud ahhelidega sealt erra tond. Ta tennini ned ahhelad polle silmadega neind, egga polle ta naine tal neist nimmetand.
Selle peal sai Jaan Kruusmann ja Jacob Selmann suud suu wasta pandut ja salgas Selmann et ta need raud tappid erra wiend. Jaan Kruusmann ueste se süü tunnistas ta peal. Koggokonna kohtu pea wannem nomitses Selmanni tött rakida ja tunnistas ta essiteks et ta 1 tapp errawinud, perrast tunnistas et ta mollemad tappid errawiind ja 1 neist erra prukinud ja teine tall koddu alles on.
Moistmenne: I Jacob Selmannil käsku anda silma pilk se raud ukse tapp seia kohtu tua.
II Jacob Selmann § 1238 ja 1240 seadusse ramatu jerrel selle eest et ta 2 raud werrawa tappid warrastand, ja selle perrast et ta se 28 hobidiga ihho nuhtlust trahwida. Jaan Kruusmann selle eest et ta raud ahhelad warrastand § 1238 seadusse ramatu jerrel 25 witsa hobidega ihhu nuhtlus trahwida, ja Jaan Laks 1 1/2 rublaga trahwida et ta ei tea mis ta majas on.
III ned raud ahhelad ja üks ukse tap Koppelmanni jäuks moisa, ja Jacob Selmanni käst selle ühhe raud tappi teind moisa taksirimise jerrel perrida.
IV Jaan Lassi sest süüst lahti moista et ta wargust wasta wut sest temma se süü salgab ja tunnistust selle peal ei olle.
V Se protokoll ja 1 raud ukse tapp Koppelmanni moisa politseise sata ja palluda se teadust anda kas ta selle moistmessega rahhul on.
Koppelmanni moisa politsei kaibas kirja lebbi sel 24 amma Oktobri kuu pääwast, Koppelmanni walla liikme Jaan Kruusmanni ülle et temma Jürri Kuus 1868 aastal moisa aida nurga müri ehhitamesse jures iks raud ahhel, 83 naela raske, mis aida porranda peal weddeland, erra warrastand, ja se warrastud ahhel Wore peremehhe Uetoa peremehhe jure wiind kust ned ahhelad 23 ammal Oktobri kuus leitud saiwad, ja Koppelmanni aita todi kus nad praegust on.
Koppelmanni moisa politsei pallub se warguse kaibatus jerrel kulada ja seadusse jerrel trahwida ni sammuti seaduse § 1240 jerrel Uetoa peremehhe werguse wastawotja süü eest trahwida, ni sammuti pallub se kohtu otsuse moistmenne tal teada anda.
Selle eesnimmetud kaibamesse peal sai seia kohtuse kutsutud:
Koppelmanni walla liikme Jaan Kruusmann ellab walla passi peal tallinnas, ja küssis kohtu pea wannem ta käst kas ta Koppelmanni moisa aidast üks raud ahhel errawarrastanud.
Jaan Kruusmann selle peal wastas, et ta monned pääwad enne Jürri pääwa selle aastal Jacob Selmanniga seltsis Koppelmanni moisa aida sissekukunud müri nurk üllese mürinut. Selle töö jures nad fondamenti ülles kaewand ja mulla seest 2 kahhejalla pikused raud werrawa tappid ja weel süggawam mulla seest 1 raud ahhel leidnud. Jaan Kruusmann küssind Jacob Selmanni kääst: "Mis sa arwad kas aidamees teab neist aheladest". Jaan Selmann wastand: "Egga ta wist sest ei tea egga need temma kirjas ei olle, minna ollen jubba 8 aastad siin waldas agga minna polle neist kuldent Jummal teab kui kaua nad muldas maggand."
Kruusmann wotnud ahhelad ja wiskand neid moesa puukuri mahha, kus nad ni kaua kui 3 pääwad olnd, siis ta neid kottiga tükkis omma asjadega Wore peremehhe Uetoa Jaan Lassi jure wiind, sest ta sel pääwal moisast lahti soand. Jaan Lass on temma suggulanne ja on ta omma parrema riidet Uetoa peremehhe lubbaga, ta aita pand, tööridet ta laudil olla all heinte sisse pand ja ahhelad kottiga tükkis weikse kambre laepeal ullu all. Sel pääwal kui ta ned asjad senna wiind, peremees koddu ei olnd /:Pernau linnas:/ ja polle ta mitte peremehhel egga ka naisel igal neist ahheladest sönna nimmetand. Kohhe pääw perrast sedda ta linna leind ja sell Harko moisa suileseks kaublent. Mihkle pääwast sadik ta Tallinnas Eggertsi jures on neid raud tappid on Jacob Selmann erra wiind. Minnewa Keila lada peal ta on Jaan Selmanniga kokku tulnd ja ta käst 60 koppik üks wanna wolg perrind, temma agga tal pold rahha maksta ja küssind Kruusmanni käst kas ta neist raud ahhelade eest mitte rahha soand selle peal Kruusmann tal wastanud et ned praegust Uetoa pöningel alles on ja küssind temma käst mis ta nende tappide eest soand. Sellmann ütlend: ma nende eest keddage ei soand.
astus kohtu toast welja.
Koppelmanni walla liikme saunamees Jacob Selmann sai kohtu tuppa kutsutud ja wastas ta selle warguse kaibamesse peal just ni sammuti kui Jaan Krusmann muud kui salgas et ta ned 2 raud werrawa täppid erra warrastand waid ütles et ta neid moisa puu pinno peal wiskanud, kus nad sealt jänd temma ei tea, sammuti ta salgas et ta Kruusmannil Keila lada peal olnd et ta nende tappide eest ühtige soand.
astus kohtu toast welja.
Wore walla liikme, peremees ja Tallitaja Uetoa Jaan Lass sai kohtu tuppa kutsutud ja kostis temma selle kaibamesse peal, et temma neist ahheladest ühtigi ei tea, sest ta sel ajal kui Jaan Kruusmann ta asjad ta jure tond, Pernau linnas olnd, ja 23 ammal Oktobri kuu pääwal Keila Kihhelkonna kohtus olnd, ja siis wast kui ta jelle koddo tulnd kulda soand et Koppelmanni aidamees ja Jacob Selmann ta perres olnd ja 1 kott raud ahhelidega sealt erra tond. Ta tennini ned ahhelad polle silmadega neind, egga polle ta naine tal neist nimmetand.
Selle peal sai Jaan Kruusmann ja Jacob Selmann suud suu wasta pandut ja salgas Selmann et ta need raud tappid erra wiend. Jaan Kruusmann ueste se süü tunnistas ta peal. Koggokonna kohtu pea wannem nomitses Selmanni tött rakida ja tunnistas ta essiteks et ta 1 tapp errawinud, perrast tunnistas et ta mollemad tappid errawiind ja 1 neist erra prukinud ja teine tall koddu alles on.
Moistmenne: I Jacob Selmannil käsku anda silma pilk se raud ukse tapp seia kohtu tua.
II Jacob Selmann § 1238 ja 1240 seadusse ramatu jerrel selle eest et ta 2 raud werrawa tappid warrastand, ja selle perrast et ta se 28 hobidiga ihho nuhtlust trahwida. Jaan Kruusmann selle eest et ta raud ahhelad warrastand § 1238 seadusse ramatu jerrel 25 witsa hobidega ihhu nuhtlus trahwida, ja Jaan Laks 1 1/2 rublaga trahwida et ta ei tea mis ta majas on.
III ned raud ahhelad ja üks ukse tap Koppelmanni jäuks moisa, ja Jacob Selmanni käst selle ühhe raud tappi teind moisa taksirimise jerrel perrida.
IV Jaan Lassi sest süüst lahti moista et ta wargust wasta wut sest temma se süü salgab ja tunnistust selle peal ei olle.
V Se protokoll ja 1 raud ukse tapp Koppelmanni moisa politseise sata ja palluda se teadust anda kas ta selle moistmessega rahhul on.
