Tulli ette Tavit Tirmann ja kaebas; Ado Hints on Hans Lause ühe lehma 18 rubla eest ostnud, ja tema juure sööma peale annud, peale selle olla ta oma perenaisega kodust ärasõitnud sennis olla Hans Lause Isa Tonnis Laus tema Taluse läinud ja se nimetud lehma oma woimuga ära wõtnud ja arra wiinud, õnneks on ta se lehmaga temal tee peal wastu tulnud kus ta teda kinni pidanud ja küsinud mis õigusega ta se lehma ära toob, sepeale on ta kaebatu naise kaest kaks korda lüija saanud, ja on temast lugupidamatta ikka selle lehma ära wiinud ta pallub seperrast kohut et kaebatu se lehma maksmiselle mõistetud saab, ja temale üks wallo raha kahe korra löömise eest 50 rubla maksma peaks.
Tulli ette Tonnis Laus ja ta Naine An Laus ja wastasid kaebuse peale se lehm on nad ärra toonud selleperrast et se nende oma on olnud ja mitte nende poja Hanso jagu, tehku nad pojaga mis nad tahwad, aga seda lehma nad oma kaest arra ei anna.
Löönud ei ole nad Tawit Tirmanni mitte kui ta neile Tee peal wastu tulnud, seperast ka Kaebajal wallo raha maksa ei woi.
Tulli ette Hans Laus ja wastas küssimise peale se lehm mis ta Ado Hintsil müinud on tema omandus ja mitte tema wannematte omandus, mis õigusega nemad se lehma Turpsi Tallust ära toonud ei tea tema mitte; tehku kohut tema wannematega selleperrast mis arwab õige ollewad aga seda lehma ennesel wõtta neil kedagi õigust ei olle.
Kohtukäijat jäid keik oma wäljaütlemise juure, ja ei olnud kellegil tunnistust selle ülle ette tua mis nad siin rägiwad. Tawit Tirmann ei woinud toenta et ta lüja saanud, ja Tõnnis Laus mitte seda toeks teha et se tema lehm on.
Kui nüüd ühtegi ennamb ülle kuulata ei olnud sai se
Mõistus:
Et Tõnnis Laus mitte ühte lehma Turpsi Taluse ei olle wiinud, ja nüüd aga sallaja ühe lehma mis ta poeg sinna Müünud ära toonud, seperrast maksab ta Tawit Tirmannil se lehma eest 18 rubla wälja, ja oma Woimu prugimise eest 3 rubla trahwi walla ladiko.
Tawit Tirmann saab oma walluraha nõudmisega rahu moistetud sest et tunistuse läbi toeks ei olle saanud teha et ta lüa on saanud.
Se Moistus sai kuulutud, Tõnnis Laus ei olnud sega rahu ja lubas suurema Kohtus kaebada.
Tulli ette Tavit Tirmann ja kaebas; Ado Hints on Hans Lause ühe lehma 18 rubla eest ostnud, ja tema juure sööma peale annud, peale selle olla ta oma perenaisega kodust ärasõitnud sennis olla Hans Lause Isa Tonnis Laus tema Taluse läinud ja se nimetud lehma oma woimuga ära wõtnud ja arra wiinud, õnneks on ta se lehmaga temal tee peal wastu tulnud kus ta teda kinni pidanud ja küsinud mis õigusega ta se lehma ära toob, sepeale on ta kaebatu naise kaest kaks korda lüija saanud, ja on temast lugupidamatta ikka selle lehma ära wiinud ta pallub seperrast kohut et kaebatu se lehma maksmiselle mõistetud saab, ja temale üks wallo raha kahe korra löömise eest 50 rubla maksma peaks.
Tulli ette Tonnis Laus ja ta Naine An Laus ja wastasid kaebuse peale se lehm on nad ärra toonud selleperrast et se nende oma on olnud ja mitte nende poja Hanso jagu, tehku nad pojaga mis nad tahwad, aga seda lehma nad oma kaest arra ei anna.
Löönud ei ole nad Tawit Tirmanni mitte kui ta neile Tee peal wastu tulnud, seperast ka Kaebajal wallo raha maksa ei woi.
Tulli ette Hans Laus ja wastas küssimise peale se lehm mis ta Ado Hintsil müinud on tema omandus ja mitte tema wannematte omandus, mis õigusega nemad se lehma Turpsi Tallust ära toonud ei tea tema mitte; tehku kohut tema wannematega selleperrast mis arwab õige ollewad aga seda lehma ennesel wõtta neil kedagi õigust ei olle.
Kohtukäijat jäid keik oma wäljaütlemise juure, ja ei olnud kellegil tunnistust selle ülle ette tua mis nad siin rägiwad. Tawit Tirmann ei woinud toenta et ta lüja saanud, ja Tõnnis Laus mitte seda toeks teha et se tema lehm on.
Kui nüüd ühtegi ennamb ülle kuulata ei olnud sai se
Mõistus:
Et Tõnnis Laus mitte ühte lehma Turpsi Taluse ei olle wiinud, ja nüüd aga sallaja ühe lehma mis ta poeg sinna Müünud ära toonud, seperrast maksab ta Tawit Tirmannil se lehma eest 18 rubla wälja, ja oma Woimu prugimise eest 3 rubla trahwi walla ladiko.
Tawit Tirmann saab oma walluraha nõudmisega rahu moistetud sest et tunistuse läbi toeks ei olle saanud teha et ta lüa on saanud.
Se Moistus sai kuulutud, Tõnnis Laus ei olnud sega rahu ja lubas suurema Kohtus kaebada.
