Kaebdus: Mõisa köögi tüdruk Mari Schmiedemann tuli kohtu ette ja kaebas, et mõisa pere mamsel Maria Lange olla teda sundinud 27. Januaril kappi küürima ja ta öölnud: "Ei ma lähe!" aga wiimaks walmistanud ennast ometi selle wastu ja pannud lehilise tulele sooja, aga õhtu kella 7ne ajal sundinud mamsel teda kastrulisid küürima, aga et temal seekord sooja wet põle olnud, ja ka, et töö tema teenistuse kauba sees ei olnud, seepärast põle ta seda mitte teinud, et temal seekord ka teine töö käe olnud, see on: pere sööta ja kartuhwlid koorida. Siis mamsel hakkanud teda "laisk raipeks" sõimama ja lubanud teda teenistusest lahti lasta.
Et mamsel nüüd teda teenistusest enne aastat lahti lasknud seepärast nõuudis ta aasta palka.
Kaebduse kandja: Peremamsel Maria Lange tuli ette ja ütles, et Mari Schmiedemann olla temale ikka wastu rääkinud kõige töö juures, ja lijati sel päewal, kui ta teda käskinud kappi küürida, siis ta lubanud kastrulisid küürida, aga kui ta õhtu käskinud teda kastrulisid küürima hakata, siis Mari öölnud jälle, et temal põle aega küürida ning põle seda ka mitte teinud. Nõnda olla ta sagedaste sõna kuulmata ja wastu rääkija olnud, seepärast läinud ta proua juure ja kaebanud Mari peale et tema sõna kuulmata olnud ning Baroni proua lasknud tema lahti teenistusest, aga mitte tema. - Mamsel Maria Lange ütles Marile sellepärast "laisk raibe" öölnud, et tema ikka sõna kuulmata olnud.
I. Tunistused: Kerner Karl Laube ütles, et tema kuulnud seda, et mamsel Maria Lange öölnud Marile: "Sina laisk raibe, sina ei wiitsi ühtegi teha." Muud tema põle ühtegi kuulnud.
II. Tunistus: Toa tüdruk Johanna Asper ütles, et tema põle nende riidu mitte kuulnud.
Kohtu otsus. Et nüüd kohtu ülekuulamise järel wälja tuli, et Mari Schmiedemann tõeste oli mamsel Maria Lange wastu hakkanud ja wastu rääkinud ning sõna kuulmata olnud, seepärast sai tema kaebdus tühjaks mõistetud. Kohus andis neil luba leppida ja naad leppisid ära.
Kaebdus: Mõisa köögi tüdruk Mari Schmiedemann tuli kohtu ette ja kaebas, et mõisa pere mamsel Maria Lange olla teda sundinud 27. Januaril kappi küürima ja ta öölnud: "Ei ma lähe!" aga wiimaks walmistanud ennast ometi selle wastu ja pannud lehilise tulele sooja, aga õhtu kella 7ne ajal sundinud mamsel teda kastrulisid küürima, aga et temal seekord sooja wet põle olnud, ja ka, et töö tema teenistuse kauba sees ei olnud, seepärast põle ta seda mitte teinud, et temal seekord ka teine töö käe olnud, see on: pere sööta ja kartuhwlid koorida. Siis mamsel hakkanud teda "laisk raipeks" sõimama ja lubanud teda teenistusest lahti lasta.
Et mamsel nüüd teda teenistusest enne aastat lahti lasknud seepärast nõuudis ta aasta palka.
Kaebduse kandja: Peremamsel Maria Lange tuli ette ja ütles, et Mari Schmiedemann olla temale ikka wastu rääkinud kõige töö juures, ja lijati sel päewal, kui ta teda käskinud kappi küürida, siis ta lubanud kastrulisid küürida, aga kui ta õhtu käskinud teda kastrulisid küürima hakata, siis Mari öölnud jälle, et temal põle aega küürida ning põle seda ka mitte teinud. Nõnda olla ta sagedaste sõna kuulmata ja wastu rääkija olnud, seepärast läinud ta proua juure ja kaebanud Mari peale et tema sõna kuulmata olnud ning Baroni proua lasknud tema lahti teenistusest, aga mitte tema. - Mamsel Maria Lange ütles Marile sellepärast "laisk raibe" öölnud, et tema ikka sõna kuulmata olnud.
I. Tunistused: Kerner Karl Laube ütles, et tema kuulnud seda, et mamsel Maria Lange öölnud Marile: "Sina laisk raibe, sina ei wiitsi ühtegi teha." Muud tema põle ühtegi kuulnud.
II. Tunistus: Toa tüdruk Johanna Asper ütles, et tema põle nende riidu mitte kuulnud.
Kohtu otsus. Et nüüd kohtu ülekuulamise järel wälja tuli, et Mari Schmiedemann tõeste oli mamsel Maria Lange wastu hakkanud ja wastu rääkinud ning sõna kuulmata olnud, seepärast sai tema kaebdus tühjaks mõistetud. Kohus andis neil luba leppida ja naad leppisid ära.
