Sarrakusse perris herra kandis ette, ülle kulata, kas selle walla Torro tallo hone 23. Januaril ei olle selle tallo polamamees Jurri Treiali melega süi läbbi ärrä põllenu - ehk kaddeusse wai kurjusse perrast, töise polamehhe Peter Pabuta (Naritze) wasta, kunna nemma ütstöisega ei ellada rahhun, pälegi temma jo pangrottin jämissel, ja temmal sel ajal sen tarren mis ärrä pölles weidi krami olnu - selle wasta olles Peter Pabutal pea kiik temma warrandus, linnad, hobbosed etc. ärrä põllenu, kui temma sedda ei olle õnnelikult wälja sanu. Kige ennambast on temma päle süid arwata:
1) kunna temma essite temma, herra, wasta mitme kordse küssimisse päle, wallitseja Kaljoni, Peter Paboti ja Enno Käkk man ollemissen wälja üttelnu, et temma sel hommungult töiste järrel wimani wälja minneja olla olnu Peter Pabuti ja Enno Käkki mannu, kes wäljan linno linna wija tarre kambrest päle pandnu - päle se kui temma weidi aiga neide man seisnu, olla tulli tarreallotse kohhalt wälja tulnu; nink olles temma kui wimane wälja minneja piddanu näggema kui tulli töistest een tedda tarre al olles pallama nakkanu, mis temma ei olla näinud.
2) Kunna temma Peter Pabuta wälja ütlemisse järrele kui ka Enno Käkki - tulle kahjo man neide pallumisse päle mil ei olla aitanu neide 2 päle pantud linna koormit eest ärrä weddada, ja
3) kunna temma lähhemb Peter Kissla minnewa aasta henda man kattusen ka leidnu üks pess, mis ärrä kistund kellega tahhetu pallama panda - nink arwanu neide jällede perra mis sääl olnu sedda süidi ka Jürri Treiali päle ja päle selle on ka jo enne temma mitme wargusse perrast kimbun olnu, n. selleperrast mitte hä nimmega.
Kutsuti ette:
Se kaewataw, 1 polamees Jürri Treial, ütles küssimisse päle, et temma essite kül herrale üttelnu, et temma wimane wälja minneja olnu, selleperrast et ta ei olla teednu, et üts neist 3 naisest, Liis Pabut, ja Märri Käck ja ka temma naine Trino, kes tarren olnu - nimmelt Liis Pabut perran tedda tarre alt küündlega ridit ommast kirstust tonu, sis kui jo temma wäljan seisnu nink weidi aja perrast näinud kui tulli kattusen olnu. Aitanu olla temma kül neid linna koormit tulle eest ärrä tõmbata.
Se 2. polamamees Peter Pabut ja temma naise essa Enno Käck ütlewa, et nemma sel hommungul wäljan linno päle laddunu - Jürri Treial ja ne nimmetedu naiset jänud neidest (temmast) tarre ja tulnu Jürri Treial ka wimati neide manno wälja - ja woida kül temma ehk need naised ennemba teda kes se wiimne ja süidlanne neist olla, ja ütleb Enno Käck weel, et Jürri Treial ei olla tedda aitanu linno ärrä tõmbata temma pallumisse päle - ennege seisnu kõrwal.
Liis Pabut, Petre naine tõendab, et temma tonu kül ommast kirstust tarre alt küündle lühtrega ridet tarre, ja päle selle weel läinud Jürri Treial tarrest wälja. Linnad mis weel tarre al kellest arwata tulli allustanu, olnu kaugel nink ei puttunu temma neide külge, selleperrast ei woida temma süidlanne olla.
Sedda tõendab ka temma emma Marri Käck, et Jürri Treial perramenne wälja minneja olnu ja weidi aja perrast tulli wälja tulnu.
Jürri Treial ja temma naine Trino salgawa sedda.
Moisteti: Et kaiwataw, Jürri Treial, 1. nink 2. punktin nimmetedu kaebusse järrele henda süi allutsest teep, et temma henda eddimetse tunnistusse kui ka Liis Pabuti ja Marri Käkki tunnistusse ärrä salgab, wiimne wälja minneja mitte olla - kunna temma sis olles näinudkui een minnejist tulli olles wälja läinud, ja et temma ka ärrä salgab et temma ei olla linna koormit aitanu eest ärrä weddada ni kui Enno Käck tunnistab, on se kaibusse assi Keiserliko Tartu ma kohto kätte anda perris herra sowimisse järrele.
Se otsus sai kohto käujile kulutedus.
Pä kohtomees Daniel Suits XXX
Kohtomees Peter Narritz XXX
Kohtomees Jaan Imman XXX
Kohtomees Jaan Pühhik XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja
Sarrakusse perris herra kandis ette, ülle kulata, kas selle walla Torro tallo hone 23. Januaril ei olle selle tallo polamamees Jurri Treiali melega süi läbbi ärrä põllenu - ehk kaddeusse wai kurjusse perrast, töise polamehhe Peter Pabuta (Naritze) wasta, kunna nemma ütstöisega ei ellada rahhun, pälegi temma jo pangrottin jämissel, ja temmal sel ajal sen tarren mis ärrä pölles weidi krami olnu - selle wasta olles Peter Pabutal pea kiik temma warrandus, linnad, hobbosed etc. ärrä põllenu, kui temma sedda ei olle õnnelikult wälja sanu. Kige ennambast on temma päle süid arwata:
1) kunna temma essite temma, herra, wasta mitme kordse küssimisse päle, wallitseja Kaljoni, Peter Paboti ja Enno Käkk man ollemissen wälja üttelnu, et temma sel hommungult töiste järrel wimani wälja minneja olla olnu Peter Pabuti ja Enno Käkki mannu, kes wäljan linno linna wija tarre kambrest päle pandnu - päle se kui temma weidi aiga neide man seisnu, olla tulli tarreallotse kohhalt wälja tulnu; nink olles temma kui wimane wälja minneja piddanu näggema kui tulli töistest een tedda tarre al olles pallama nakkanu, mis temma ei olla näinud.
2) Kunna temma Peter Pabuta wälja ütlemisse järrele kui ka Enno Käkki - tulle kahjo man neide pallumisse päle mil ei olla aitanu neide 2 päle pantud linna koormit eest ärrä weddada, ja
3) kunna temma lähhemb Peter Kissla minnewa aasta henda man kattusen ka leidnu üks pess, mis ärrä kistund kellega tahhetu pallama panda - nink arwanu neide jällede perra mis sääl olnu sedda süidi ka Jürri Treiali päle ja päle selle on ka jo enne temma mitme wargusse perrast kimbun olnu, n. selleperrast mitte hä nimmega.
Kutsuti ette:
Se kaewataw, 1 polamees Jürri Treial, ütles küssimisse päle, et temma essite kül herrale üttelnu, et temma wimane wälja minneja olnu, selleperrast et ta ei olla teednu, et üts neist 3 naisest, Liis Pabut, ja Märri Käck ja ka temma naine Trino, kes tarren olnu - nimmelt Liis Pabut perran tedda tarre alt küündlega ridit ommast kirstust tonu, sis kui jo temma wäljan seisnu nink weidi aja perrast näinud kui tulli kattusen olnu. Aitanu olla temma kül neid linna koormit tulle eest ärrä tõmbata.
Se 2. polamamees Peter Pabut ja temma naise essa Enno Käck ütlewa, et nemma sel hommungul wäljan linno päle laddunu - Jürri Treial ja ne nimmetedu naiset jänud neidest (temmast) tarre ja tulnu Jürri Treial ka wimati neide manno wälja - ja woida kül temma ehk need naised ennemba teda kes se wiimne ja süidlanne neist olla, ja ütleb Enno Käck weel, et Jürri Treial ei olla tedda aitanu linno ärrä tõmbata temma pallumisse päle - ennege seisnu kõrwal.
Liis Pabut, Petre naine tõendab, et temma tonu kül ommast kirstust tarre alt küündle lühtrega ridet tarre, ja päle selle weel läinud Jürri Treial tarrest wälja. Linnad mis weel tarre al kellest arwata tulli allustanu, olnu kaugel nink ei puttunu temma neide külge, selleperrast ei woida temma süidlanne olla.
Sedda tõendab ka temma emma Marri Käck, et Jürri Treial perramenne wälja minneja olnu ja weidi aja perrast tulli wälja tulnu.
Jürri Treial ja temma naine Trino salgawa sedda.
Moisteti: Et kaiwataw, Jürri Treial, 1. nink 2. punktin nimmetedu kaebusse järrele henda süi allutsest teep, et temma henda eddimetse tunnistusse kui ka Liis Pabuti ja Marri Käkki tunnistusse ärrä salgab, wiimne wälja minneja mitte olla - kunna temma sis olles näinudkui een minnejist tulli olles wälja läinud, ja et temma ka ärrä salgab et temma ei olla linna koormit aitanu eest ärrä weddada ni kui Enno Käck tunnistab, on se kaibusse assi Keiserliko Tartu ma kohto kätte anda perris herra sowimisse järrele.
Se otsus sai kohto käujile kulutedus.
Pä kohtomees Daniel Suits XXX
Kohtomees Peter Narritz XXX
Kohtomees Jaan Imman XXX
Kohtomees Jaan Pühhik XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja
