Võru: Kohtuistungite protokollid (1871)
| Leidandmed | EAA.3381.1.7 |
|---|---|
| Kaader | 43 44 |
| Daatum | 20.02.1873 |
| Protokolli number | 9 |
| Protokolli teema | 4. Perekonna- ja pärimisasjad |
Werro koggokunna kohtun sel 20. webruaril 1873.
Päkohtumees: Jaan Melz.
Kohtumees: Peter Werro.
Kohtumees: Peter Wahher.
Peter ja Willemi Puijemetsa warrantus om nüüd neile ärrä selletet ja muido rahhu jänu, ent Peter Puijemetsa kätte om neide kramist jänu ni paljo kui Peter ja Willemi wõlglaisile kigile massa om, ja Peter luppa neile kigile küll ärrä massa, ent mes welle Michelile massa om, mas temmä 8. rubl 80. kopkat kül ärrä mes temmä essi wõtnu om, ent mes Mihkle käest Willem saju pittä om wõtnu 32. rubl ja mes Mihkle ollewat omma krami perrä jätnu sis kui temmä soldatis ärrä läts, mes prottokollin sel 21. mai 1851. Nr 74. om 21. rubl massa neid ülle kige
53. rubla ei luppa Peter Michelile massa enne kui nemma wannusse, ja tõtte tunnistusse andwa, sis taht Peter neile kik ärrä massa
Moistet: ja koggokunna kohhus moist sedda wõlga kiik massa. -
Se 53. rubl om Peter Miklelel ärrä masnu.
Moistminne kulutet sel 5. marzil 1873.
Werro koggokunna kohtun sel 20. webruaril 1873.
Päkohtumees: Jaan Melz.
Kohtumees: Peter Werro.
Kohtumees: Peter Wahher.
Peter ja Willemi Puijemetsa warrantus om nüüd neile ärrä selletet ja muido rahhu jänu, ent Peter Puijemetsa kätte om neide kramist jänu ni paljo kui Peter ja Willemi wõlglaisile kigile massa om, ja Peter luppa neile kigile küll ärrä massa, ent mes welle Michelile massa om, mas temmä 8. rubl 80. kopkat kül ärrä mes temmä essi wõtnu om, ent mes Mihkle käest Willem saju pittä om wõtnu 32. rubl ja mes Mihkle ollewat omma krami perrä jätnu sis kui temmä soldatis ärrä läts, mes prottokollin sel 21. mai 1851. Nr 74. om 21. rubl massa neid ülle kige
53. rubla ei luppa Peter Michelile massa enne kui nemma wannusse, ja tõtte tunnistusse andwa, sis taht Peter neile kik ärrä massa
Moistet: ja koggokunna kohhus moist sedda wõlga kiik massa. -
Se 53. rubl om Peter Miklelel ärrä masnu.
Moistminne kulutet sel 5. marzil 1873.