Johan Palsi kaibas et temma essak Jaan Serre tedda peksnu et ta läinud 1 1/2 leisikat linna rahha küssima mis temma linna ärrä müinu, lönu tedda 2 körd kukruhe ja 2 körd peksnu ta tedda süggise heina ma pääl kastre so pääl. Ta nõuab selle peksmisse eest 100 rubla. Tunnistaja olla temmale Michel Uiga ja Peter Uiga.
Kaewataw Jaan Serre ütleb et ta nakkanu tedda sõimama, sis ta tõuganu tedda kambrest wälja, kui ta olles ka lönu, ei wois säidi olla, et ta jo ni kui omma last tedda kaswatanu, sedda naist wõtta 3 weike lastega, nüüd kui ta mehhest sanu, anda ta temmale jo 2 aastat palka 15 rubla aastast. Süggise so pääl andnu ta temmale ennege ütskörd ülle kassuga piitsaga muud middage.
2. Tunnistaja Peter Uik tunnistab, et ta, Peter Uik, läinud Johan Palsi käest omma rahha otsima, se küssinu perremehhe käest, sis läinud selle päle nemma kambren tülli, nink tõuganu Jaan Serre poisi kambrest wälja, ja takkast tõuganu 1 körd, perrast tahtnu weel keppiga 1 körd lüjha, ent nemma ei olla lasknu.
3. Tunnistaja Leno Poska ütleb et ta olla magganu, kui ülles tulnu sis näinud, et perremees Jaan Serre tahtnu Johan Palsit lüja, ent nemma ei olla lasknu.
1. Tun. Michel Uiga tunnistab, et nemma kambren nakkanu tülliskelle, kullema et Johan Palsi rahha küssinu, sis käega Jaan Serre 1 körd lönu ja so pääl 1 körd piitsaga süggisel, muust ta ei teda.
Wimati kaibas Johan Palsi et temmal weel palka ka sada olla.
Selle päle wastas perremees Jaan Serre, et sel poisil Johan Palsil, olla kunni Jürripäiwani 1869
| 2 aasta palk sada a' 15 rubla |
30 rubla |
| 1 1/2 w. kaero eest a' 150 K. |
3 rubla |
| Summa |
33 rubla |
Selle päle olla ta ärra masnu:
| 1) |
1 kasssuk |
6 rubl |
| 2) |
1 sark |
5 rubl |
| 3) |
1 leisikas linno |
2 rubl 50 K |
| 4) |
2 w. kartohwli külw mis ta ärrä müinu sanu |
8 rubl (kolmas jäda semne eest) |
| 5) |
rahha sanu |
5 rubl |
| 6) |
nekruti rahha mastu |
53 K |
| 7) |
kerriko rahha |
50 K |
| 8) |
1 paar sapit |
1 rubl 50 K |
| 9) |
1/2 w. kaero |
1 rubl |
| 10) |
pu koorma rahha |
1 rubl |
| 11) |
2 w. kaero Redlichi käest |
3 rubl |
| Summa |
34 rubl 3 K |
| No 8, üts paar saapit ei olle J. Paltsi õige olla sis lähhab se kahjo polest 150 C. |
75 K |
|
33 rubl 28 Cop |
| Selle perra weel ennamb masta |
28 Kp. |
Moisteti: Et kaibaja Johan Palsil rahhule jäda selle peskmisse perrast, kunna kaewataw Jaan Serre, jo temma kasso essa, ja ta weel temma wallitsusse al on, et ta ei olle 21 aastat wanna, nisamma on temmal ka palgaga koggoni rahhule jäda.
Se otsus sai temmale sädust möda kulutud, kaibajale õppusse kirri wäljä antud suremba kohtuhe minna, kunna temma kül palga nõudmissega rahhul ent peksmissega ei olle.
Protok. 2. Aprilil 1869.
Pä kohtomees Josep Mikson XXX
Kohtom. Jaan Imman XXX
Kohtomees Peter Narritz XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja
Johan Palsi kaibas et temma essak Jaan Serre tedda peksnu et ta läinud 1 1/2 leisikat linna rahha küssima mis temma linna ärrä müinu, lönu tedda 2 körd kukruhe ja 2 körd peksnu ta tedda süggise heina ma pääl kastre so pääl. Ta nõuab selle peksmisse eest 100 rubla. Tunnistaja olla temmale Michel Uiga ja Peter Uiga.
Kaewataw Jaan Serre ütleb et ta nakkanu tedda sõimama, sis ta tõuganu tedda kambrest wälja, kui ta olles ka lönu, ei wois säidi olla, et ta jo ni kui omma last tedda kaswatanu, sedda naist wõtta 3 weike lastega, nüüd kui ta mehhest sanu, anda ta temmale jo 2 aastat palka 15 rubla aastast. Süggise so pääl andnu ta temmale ennege ütskörd ülle kassuga piitsaga muud middage.
2. Tunnistaja Peter Uik tunnistab, et ta, Peter Uik, läinud Johan Palsi käest omma rahha otsima, se küssinu perremehhe käest, sis läinud selle päle nemma kambren tülli, nink tõuganu Jaan Serre poisi kambrest wälja, ja takkast tõuganu 1 körd, perrast tahtnu weel keppiga 1 körd lüjha, ent nemma ei olla lasknu.
3. Tunnistaja Leno Poska ütleb et ta olla magganu, kui ülles tulnu sis näinud, et perremees Jaan Serre tahtnu Johan Palsit lüja, ent nemma ei olla lasknu.
1. Tun. Michel Uiga tunnistab, et nemma kambren nakkanu tülliskelle, kullema et Johan Palsi rahha küssinu, sis käega Jaan Serre 1 körd lönu ja so pääl 1 körd piitsaga süggisel, muust ta ei teda.
Wimati kaibas Johan Palsi et temmal weel palka ka sada olla.
Selle päle wastas perremees Jaan Serre, et sel poisil Johan Palsil, olla kunni Jürripäiwani 1869
| 2 aasta palk sada a' 15 rubla |
30 rubla |
| 1 1/2 w. kaero eest a' 150 K. |
3 rubla |
| Summa |
33 rubla |
Selle päle olla ta ärra masnu:
| 1) |
1 kasssuk |
6 rubl |
| 2) |
1 sark |
5 rubl |
| 3) |
1 leisikas linno |
2 rubl 50 K |
| 4) |
2 w. kartohwli külw mis ta ärrä müinu sanu |
8 rubl (kolmas jäda semne eest) |
| 5) |
rahha sanu |
5 rubl |
| 6) |
nekruti rahha mastu |
53 K |
| 7) |
kerriko rahha |
50 K |
| 8) |
1 paar sapit |
1 rubl 50 K |
| 9) |
1/2 w. kaero |
1 rubl |
| 10) |
pu koorma rahha |
1 rubl |
| 11) |
2 w. kaero Redlichi käest |
3 rubl |
| Summa |
34 rubl 3 K |
| No 8, üts paar saapit ei olle J. Paltsi õige olla sis lähhab se kahjo polest 150 C. |
75 K |
|
33 rubl 28 Cop |
| Selle perra weel ennamb masta |
28 Kp. |
Moisteti: Et kaibaja Johan Palsil rahhule jäda selle peskmisse perrast, kunna kaewataw Jaan Serre, jo temma kasso essa, ja ta weel temma wallitsusse al on, et ta ei olle 21 aastat wanna, nisamma on temmal ka palgaga koggoni rahhule jäda.
Se otsus sai temmale sädust möda kulutud, kaibajale õppusse kirri wäljä antud suremba kohtuhe minna, kunna temma kül palga nõudmissega rahhul ent peksmissega ei olle.
Protok. 2. Aprilil 1869.
Pä kohtomees Josep Mikson XXX
Kohtom. Jaan Imman XXX
Kohtomees Peter Narritz XXX
F. Thal <allkiri>, kirjotaja
