Taewere Nigola talu rentnik Tõnno Simonlatser tulli oma kahe poja Jüri ja Hans Simonlatseriga ette ja palusid järel seiswad protokolli maha kirjutada:
Tõnnis Simonlatser annab oma Nigula talu koha pidamise õigust Jüri pääwast 1882 oma wanema poja Jüri Simonlatserile, selle tingimisega,et poeg Jüri temale ja tema naesele niikaua kui nad elawad, 10 wakkamaad heinamaad, 3 wakkamaad alamad põldu ja ½ wakkamaad head põldu annab, sealt kus nad tahawad ja soowiwad ja nimelt
1 wakkamaa põldu Kuuse wäljalt
1 " " Naha sauna õue alt.
1 " " Õunapuu aija alt wäljalt
½ wakkamaad head põldu Ruusi lubja ahju wäljalt
5 wakkamaad heinamaas Laadametsa heinamaalt
5 " " Marjasoo heinamaalt
ja weel, et poeg Jüri isale ja emale õue pealt ¼ wakkamaad õuue maad ja nimelt Leppiku asemalt, kus isa enesele elumajad ja kõrwalisi hooneid woib üles ehitada, ja ka peab andma ja neil ka luba annab, 1 wakkamaa heinamaa kesa pruukida Kuni nende surmani.
Wiimaks jääb isal ja emal õigus, niikaua talu elumajase elama jääda, kuni bad omale eluhooned on ülesehitanud, ehk kui nad eluhooned ei ehita, jääwad nad talu elumajase elama.
Sepeale palus Jüri Simonlatser maha kirjutada:
ta annab Nigula talupidamise õigust nende samma tingimistega, kuidas eespool tähentatud, Jüri pääwast 1882 oma noorema wenna Hans Simonlatserile wie kümne rubla eest, mis ta juba kätte saanud.
Hans Simonlatser tõutas eespool nimetut tingimised ja sundimised oma isa ja ema wastu taita Kuni nende surmani est, et tema wanem wend Jüri Nigula talu pidamise eestõigust temae annud.
Kohtu küsimiste peale wastas isa Tõnno Simonlatser; ta olla sellega kül rahul, et wanem poeg Jüri Nigula talu pidamise õigust noorema poja Hansule annud ja lubanud.
Sepeale sai arwatud:
Koik kuidas sündinud, kirja panna.
Taewere Nigola talu rentnik Tõnno Simonlatser tulli oma kahe poja Jüri ja Hans Simonlatseriga ette ja palusid järel seiswad protokolli maha kirjutada:
Tõnnis Simonlatser annab oma Nigula talu koha pidamise õigust Jüri pääwast 1882 oma wanema poja Jüri Simonlatserile, selle tingimisega,et poeg Jüri temale ja tema naesele niikaua kui nad elawad, 10 wakkamaad heinamaad, 3 wakkamaad alamad põldu ja ½ wakkamaad head põldu annab, sealt kus nad tahawad ja soowiwad ja nimelt
1 wakkamaa põldu Kuuse wäljalt
1 " " Naha sauna õue alt.
1 " " Õunapuu aija alt wäljalt
½ wakkamaad head põldu Ruusi lubja ahju wäljalt
5 wakkamaad heinamaas Laadametsa heinamaalt
5 " " Marjasoo heinamaalt
ja weel, et poeg Jüri isale ja emale õue pealt ¼ wakkamaad õuue maad ja nimelt Leppiku asemalt, kus isa enesele elumajad ja kõrwalisi hooneid woib üles ehitada, ja ka peab andma ja neil ka luba annab, 1 wakkamaa heinamaa kesa pruukida Kuni nende surmani.
Wiimaks jääb isal ja emal õigus, niikaua talu elumajase elama jääda, kuni bad omale eluhooned on ülesehitanud, ehk kui nad eluhooned ei ehita, jääwad nad talu elumajase elama.
Sepeale palus Jüri Simonlatser maha kirjutada:
ta annab Nigula talupidamise õigust nende samma tingimistega, kuidas eespool tähentatud, Jüri pääwast 1882 oma noorema wenna Hans Simonlatserile wie kümne rubla eest, mis ta juba kätte saanud.
Hans Simonlatser tõutas eespool nimetut tingimised ja sundimised oma isa ja ema wastu taita Kuni nende surmani est, et tema wanem wend Jüri Nigula talu pidamise eestõigust temae annud.
Kohtu küsimiste peale wastas isa Tõnno Simonlatser; ta olla sellega kül rahul, et wanem poeg Jüri Nigula talu pidamise õigust noorema poja Hansule annud ja lubanud.
Sepeale sai arwatud:
Koik kuidas sündinud, kirja panna.
