Kohtu tuppa astusiwad Traani körtsmik Karl Birkenberg ja tema wastane Ans Streff, kes oma kohtu möistmise otsust pealt kuulama kutsudi.
Karl Birkenberg andis 3 mal Küünla k.p. kaebduse sisse, et Ans Streff olla lubanud üleminewal aastal 1885 kui loomade töbi paigudi mässas, Karl Birkenbergile, tema sulase Karl Kassi kuuldes kümme rubla (10 rbl) anda, kui Birkenberg, tema loomad pidanud terweks arstima, aga Streff ei olnud sest lubamisest sugugi enne teadnud, kui et minewa aasta 1886 Nääri kuul ola Birkenberg oma kirja läbi teda selle raha wölgnikkuks nimetanud.
Sakku walla kohus wöttis oma ärawäsimatta küsimeste ja kostmise järele allnimetud otsust kinnitada ja ette lugeda.
Möistmine:
I, Et Karl Birkenberg üks ainumas tunnistaja oli ette tuua, mis meie armulise Keisri herra poolt kinnitatud Eestimaa seaduse raamatus Tük 5 d. § 857 üles pantud, et ühe tunnistus aga poole töeks tegemise eest saab arwatud, ja sellegi tunnistus, kes küll oma enise leiwawanema wastu katsus truu olla, siisgi selle kaebduse asjus, ühe töe ustawa kinnituse kohta ikka puudulik oli.
II, kirjutab Karl Birkenberg poole aasta pärast oma poja Georg Birkenbergi läbi Ans Streffile ühe kirja, kus tema tunnistab, et Streff mõnda korda seal käinud, aga ilmas ei ole ta Birkenbergi käest küsinud, kui palju temal maksta on, ja möistab teda 5 rbl. hobuse ja 5 rbl lehma pealt wälja maksta laska. Selle läbi tahab Streffi wastamine kohtu küsimesse peale tösi olla et tema ei olnud mitte Birkenbergile 10 rbl. arstimise waewa enne lubanud.
III, tunnistab Birkenberg, et tema Ans Streffi perenaese Lena Streffile lehma haiguse rohtu müünud, kelle ette tema raha wötnud, siin möistab kohus, et siin rohu wölga ei wöiks ennam nöutud saada, sest mis wiitud on, se ola maksetud saanud ja soowib, et Birkenberg oma sisse kaebduse tagasi wöttaks, ja kui se iiales wöiks sündida siin kohtu laua ees kes omedegi auusad naabri peremehed jalle köig äraunustaksid ja wiisipärast lepiksiwad.
/Prottokoll sai 20 mal April 1887. wäljaantud N 21/
Kogukonna kohto peawanem: Jürri Herm (allkiri)
Korwasmees: Jüri Limberg XXX
Körwasmees: J. Marmor (allkiri)
Kirjutaja A. Wurmberg (allkiri)
Kohtu tuppa astusiwad Traani körtsmik Karl Birkenberg ja tema wastane Ans Streff, kes oma kohtu möistmise otsust pealt kuulama kutsudi.
Karl Birkenberg andis 3 mal Küünla k.p. kaebduse sisse, et Ans Streff olla lubanud üleminewal aastal 1885 kui loomade töbi paigudi mässas, Karl Birkenbergile, tema sulase Karl Kassi kuuldes kümme rubla (10 rbl) anda, kui Birkenberg, tema loomad pidanud terweks arstima, aga Streff ei olnud sest lubamisest sugugi enne teadnud, kui et minewa aasta 1886 Nääri kuul ola Birkenberg oma kirja läbi teda selle raha wölgnikkuks nimetanud.
Sakku walla kohus wöttis oma ärawäsimatta küsimeste ja kostmise järele allnimetud otsust kinnitada ja ette lugeda.
Möistmine:
I, Et Karl Birkenberg üks ainumas tunnistaja oli ette tuua, mis meie armulise Keisri herra poolt kinnitatud Eestimaa seaduse raamatus Tük 5 d. § 857 üles pantud, et ühe tunnistus aga poole töeks tegemise eest saab arwatud, ja sellegi tunnistus, kes küll oma enise leiwawanema wastu katsus truu olla, siisgi selle kaebduse asjus, ühe töe ustawa kinnituse kohta ikka puudulik oli.
II, kirjutab Karl Birkenberg poole aasta pärast oma poja Georg Birkenbergi läbi Ans Streffile ühe kirja, kus tema tunnistab, et Streff mõnda korda seal käinud, aga ilmas ei ole ta Birkenbergi käest küsinud, kui palju temal maksta on, ja möistab teda 5 rbl. hobuse ja 5 rbl lehma pealt wälja maksta laska. Selle läbi tahab Streffi wastamine kohtu küsimesse peale tösi olla et tema ei olnud mitte Birkenbergile 10 rbl. arstimise waewa enne lubanud.
III, tunnistab Birkenberg, et tema Ans Streffi perenaese Lena Streffile lehma haiguse rohtu müünud, kelle ette tema raha wötnud, siin möistab kohus, et siin rohu wölga ei wöiks ennam nöutud saada, sest mis wiitud on, se ola maksetud saanud ja soowib, et Birkenberg oma sisse kaebduse tagasi wöttaks, ja kui se iiales wöiks sündida siin kohtu laua ees kes omedegi auusad naabri peremehed jalle köig äraunustaksid ja wiisipärast lepiksiwad.
/Prottokoll sai 20 mal April 1887. wäljaantud N 21/
Kogukonna kohto peawanem: Jürri Herm (allkiri)
Korwasmees: Jüri Limberg XXX
Körwasmees: J. Marmor (allkiri)
Kirjutaja A. Wurmberg (allkiri)
