Karl Müller kaibas et Peter Kisla olla temma lambid läbbi mädda lombi ajanu kellest se läbbi 1 otsa sanu. Ta jääs sis rahhule kui ne töiseki lamba terwes jääs, ent muido nõuda selle süidlasse käest kahjo tassomist. Ka et temma ennamb sedda ei tees.

Peter Kisla ja selle naine salgawa, et nemma ei olla sedda tennud.

Moisteti: Et kaebajal, kunna weel weikenne kahjo, 1 wonakenne, otsa sanu, rahhule jäda ehk selged tunnistust tua, ja kaewatawal ennamb sedda tehha kui ta nüüd teinud.

Se otsus sai kulutud.