Traani koha omanik Jaan Kuusner Salutaga hinge kirjas andis kaebduse sisse: 1890 aastal heina tegemise aeal pannud nemad sulasega omad wikkatid küüne seina rippuma aga ise läinud koduse löunile. Tagasi tulles, tahtnuwad omad wikkatid wötta ja niitma hakkata, seal leidnuwad omad wikkatid ärawiitud olewad.
Tagaotsimese ja järel uurimise läbi saanud tema teada, et Rätseppa sauna poeg Ans Erm olla nende wikkatid ärawiinud, kellest tema ühe, Weikse=Körnumaa koha omandiko pojale annud, aga töise omale pidanud.
J. Kuusner wötnud sulase käsa ja läinudwad Weike-Körnumaa perese, kus nemad töeste ühe oma wikkati oliwad eesleidnud, keda omanikku poeg üttelnud Ans Erm proowi peale wiinud, aga töise oma juure koduse wiinud, seal juures üttelnud, et tema need wikkatid leidnu oli.
Sealt läinud J. Kuusner Rätseppa sauna ja nõudnud Ans Ermo käest seda teist wikkatid wälja.
A. Erm katsunud esmalt tagasi waielda, aga kui ta oli näinud, et see tal korda pöle läinud, tunnistanud tema sisse, ja annud see teine wikkadi heal meelel kätte.
Kohus küsis: kui suur arwata teie oma kahju, kui need wikkatid oleks ärajäänud olewad? wastas: 2 wikkatid 1 rubla tükk = 2 rubla ja kahemehe otsimise waew 1 rbl 50 kop ühtekokku kol rbl wiiskümmend kop (350 k).
Rätseppa sauna omaniku poeg Ans Erm Sakkust 16 aastad wana tunnistas: Tema oli püssiga wälja köndima läinud ja leidnud need wikkatid küüne juures rippuwad, keda tema ära toonud, ühe annud Weike=Körnuma pojale proowi peale, aga töise pidanud tema oma käes.
Järele otsimese aejal tunnistanud tema kohe sisse, et ta neid küüne juurest oli ära toonud ja annud oma peetawad wikkatid J. Kuusneri kätte.
Kohus küsis: Sina ütlesid ennast püssiga köndima läinud. On sull wallawalitsuse poolt üks tunnistus antud, et sina püssiga metsas käja wõid? wastas: Ei, seda ei ole minul teadustawal olnud, et püssiga metsas käja ei tohi.
Möistmine: Sakko wall. Kog. Kohus möistis Talurahwa seadus aast. 1860 aast § 1070 ja
I, Ans Erm kahe wikkati warguse eest 2 rbl ja nende ülesleidmise aeawiidu kulu 1,50 k, walla laeka trahwi 1 rbl. Ühtekokku 4 rbl 50 kop kellest kolm rubla wiiskümmend kop. kahju kandja Juhan Kuusneri saab wäljamaksta.
II, Et Ans Erm ilma walla walitsuse poolt antud luba ehk tunnistusese püssiga metsas ümber hulgub langeb ta ühe rubla walla laega trahwi maksu alla ja seda peale mõistetud trahwi kohtu laua ees äratasuma.
Ans Erm tasus ülemal nimetud kuu pääwal kohtu laua juures ära.
Eesistuja: Jaan Altohw
Kohtumees: Jürri Suursööt
" Jaan Artohw
Traani koha omanik Jaan Kuusner Salutaga hinge kirjas andis kaebduse sisse: 1890 aastal heina tegemise aeal pannud nemad sulasega omad wikkatid küüne seina rippuma aga ise läinud koduse löunile. Tagasi tulles, tahtnuwad omad wikkatid wötta ja niitma hakkata, seal leidnuwad omad wikkatid ärawiitud olewad.
Tagaotsimese ja järel uurimise läbi saanud tema teada, et Rätseppa sauna poeg Ans Erm olla nende wikkatid ärawiinud, kellest tema ühe, Weikse=Körnumaa koha omandiko pojale annud, aga töise omale pidanud.
J. Kuusner wötnud sulase käsa ja läinudwad Weike-Körnumaa perese, kus nemad töeste ühe oma wikkati oliwad eesleidnud, keda omanikku poeg üttelnud Ans Erm proowi peale wiinud, aga töise oma juure koduse wiinud, seal juures üttelnud, et tema need wikkatid leidnu oli.
Sealt läinud J. Kuusner Rätseppa sauna ja nõudnud Ans Ermo käest seda teist wikkatid wälja.
A. Erm katsunud esmalt tagasi waielda, aga kui ta oli näinud, et see tal korda pöle läinud, tunnistanud tema sisse, ja annud see teine wikkadi heal meelel kätte.
Kohus küsis: kui suur arwata teie oma kahju, kui need wikkatid oleks ärajäänud olewad? wastas: 2 wikkatid 1 rubla tükk = 2 rubla ja kahemehe otsimise waew 1 rbl 50 kop ühtekokku kol rbl wiiskümmend kop (350 k).
Rätseppa sauna omaniku poeg Ans Erm Sakkust 16 aastad wana tunnistas: Tema oli püssiga wälja köndima läinud ja leidnud need wikkatid küüne juures rippuwad, keda tema ära toonud, ühe annud Weike=Körnuma pojale proowi peale, aga töise pidanud tema oma käes.
Järele otsimese aejal tunnistanud tema kohe sisse, et ta neid küüne juurest oli ära toonud ja annud oma peetawad wikkatid J. Kuusneri kätte.
Kohus küsis: Sina ütlesid ennast püssiga köndima läinud. On sull wallawalitsuse poolt üks tunnistus antud, et sina püssiga metsas käja wõid? wastas: Ei, seda ei ole minul teadustawal olnud, et püssiga metsas käja ei tohi.
Möistmine: Sakko wall. Kog. Kohus möistis Talurahwa seadus aast. 1860 aast § 1070 ja
I, Ans Erm kahe wikkati warguse eest 2 rbl ja nende ülesleidmise aeawiidu kulu 1,50 k, walla laeka trahwi 1 rbl. Ühtekokku 4 rbl 50 kop kellest kolm rubla wiiskümmend kop. kahju kandja Juhan Kuusneri saab wäljamaksta.
II, Et Ans Erm ilma walla walitsuse poolt antud luba ehk tunnistusese püssiga metsas ümber hulgub langeb ta ühe rubla walla laega trahwi maksu alla ja seda peale mõistetud trahwi kohtu laua ees äratasuma.
Ans Erm tasus ülemal nimetud kuu pääwal kohtu laua juures ära.
Eesistuja: Jaan Altohw
Kohtumees: Jürri Suursööt
" Jaan Artohw