Tõnnis Sohwa kaipas et Tõrwandi kõrtsin om temmal piip ärra kaddunu, nink om omma pipu taggan otsnu, ja om selle sõnna üttelnu: "koera omma minnu pipu ärra wõtnu," mis päle Rein Apsalon ja Karl Akkermann Tõnnisse käest küssinu: kas kik ne nekruti koera ommawa, ja kas meije Wallawannemb koeri Tarto Kommisjoni ette wiip? Selle päle om üts Tõnnissele nelli kõrd kukrule lönu, nink wimate hiussist kinni wõtnu, ja ülle pää mahha tõmmanu.
Tunnistaja Isak Wallner ütles et temma om Tõrwandi kõrdsin Tõnnis Sohwaka kõrwu istnu, nink Rein Apsalon tulli Tõnnisse ette, nink üttel: "kas meije sinno koera olleme! ja lõije Tõnnissele üts kõrd kukrute; päle to tulli wallawannemb sinna wahhele, Reino ja Tõnnisse tülli ärra lahhutama, nink üttel: minge egga üts ommale pole, ja olge rahhu, nink tüllil olli sel korral ots. Päle se üttel wallawannemb Tõnnise wasto: osta üts pool topi wiina, sis saap teil rahhu." Kui wallawannemb neide mant ärra läts tõiste tarre, sis wõtse Rein Apsalon Tõnnisse hiussist kinni ja tõmmas tedda mahha, ja es te Tõnnissele ka muud middagi.
Tunnistaja Kusta Latzarus ütles et temma om nännu, kui Rein Apsalon Tõnnissele üts kõrd russikuka kõrwa päle om lönu, ja sellest lögist satta Tõnnisse kübbar mahha, nink Rein wõtse Tõnnisse hiussist kinni ja tõmmas tedda urwikule mahha, ja mis päle Rein Tõnnist rahhule jätse. Tõnnis läts päle selle maggama; maggamisse ajal kiskse Rein Tõnnissel ütte sapa jallast ärra nink wissas treppi alla, nink tõise sapa kiskse Rein Isak Wallneri jallast ärra, nink wissas kesset kõrtsi põrmantele mahha.
Kusta Latzarus tulli tõistkõrda ette nink tunnist: Wallawannemb üttel Tõnnisse wasto: "osta üts pool topi kümmelit sis omma nemma rahhule!" Tõnnis üttel to päle: "mes perrast minna neile osta, minnol ei olle neideka middägi teggemist!" ja minna ei olle rohkemb nännu ei ka kuldnu.
Kusta Latzarus tulli kolmatat kõrda ette. Kui Tõnnis Kusta Latzarusse ollatest kinni wõtse ja näudas: kae, Karli wõtse minno ollatest seddawisi kinni ja ütles: "minne surde saali, sääl om sinno kohhus!" Sis ütles Kusta Latzarus; to om kül õige mis Tõnnis ütles. Kusta käest sai küssitus: mesperrast sinna enne es ütle; selle päle ütles Kusta: mes minna sitta naksi konnelema. Muido ei tija Kusta sellest tüllist middagi.
Tunnistaja Ado Pusep tunnist et temma om nännu ku Rein Apsalon Tõrwandi kõrtsin Tõnnis Sohwale üts kõrd kõrwa päle om lönu ja tedda mahha tõmmanu. Ent kuis se tülli om allustanu, sest ei tija temma middagi, enge om kuldnu kui nekrut Karl Akkermann om Tõnnis Sohwale üttelnu: Ah! Sinna ollet ütten sadetu rahha wälja minnegi päle passima!
Rein Apsalon tulli kohto ette, ja temmale sai Tõnnis Sohwa kaipus ette loetus. Rein ütles, et temma Sohwat ei olle mitte putnu, enge Maddis Hist om sinnuga kik se pool ööd tüllitenu, ja muud ei olle keagi Tõnnist putnu. Rein ütles, Tõnnis Sohwa olli se õddak täwweste jobunu, nida et temma om kõrtsist wälja lännu nink ossendanu. Rein Apsalon ütles: Tõnnis Sohwa sõimas kiki nekruti koeres, nink selle päle om ka se tülli Maddis Histika tulnu.
Tõnnis Sohwa ütles et temma kunnagi, nida kawwa kui temma mälletap ei olle ta nida täus jobunu olnu kui Rein Apsalon tunnistanu. Tõnnis ütles: Karl Akkermann om Waltina kõrtsin üttelnu: minna olle Tõnnissele õige häste andnu." Karl Akkermann sai ette kutsutus nink ütles, et temma sedda nalja perrast om üttelnu, et Tõnnis Sohwa hennast selle ülle saap wihhastama, nink Karl ütles, et temma ei olle nännu ei ka kuldnu sellest Tõnnis Sohwa ja Rein Apsaloni tüllist nink kakkelussest.
Rein Apsaloni ülles andu tunnistaja Hindrik Apsalon om wöörmündre Peter Hinnile üttelnu: mes minna kohto ette lähhä, minna ei olle sellest tüllist middagi nännu ei ka kuldnu.
Rein Apsaloni tunnistaja Hindrik Arro ei olle sellest Tõnnis Sohwa ja ka Rein Apsaloni tüllist ja kakkelussest middagi nännu ei ka kuldnu.
Otsus.
Neide kolme tunnistajade tunnistusse perra, et Rein Apsalon Tõnnis Sohwat om lönu, massap Rein Apsalon kolm rublat trahwi waeste ladiku.
Karl Akkermann jääp ilma trahwita.
Neile kohtokäujelle om ka se L. T. S. 1861 § 773. 774 ette kulutedu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Karl Post XXX
" Rein Hist XXX
" Sahkri Pik XXX
Tõnnis Sohwa kaipas et Tõrwandi kõrtsin om temmal piip ärra kaddunu, nink om omma pipu taggan otsnu, ja om selle sõnna üttelnu: "koera omma minnu pipu ärra wõtnu," mis päle Rein Apsalon ja Karl Akkermann Tõnnisse käest küssinu: kas kik ne nekruti koera ommawa, ja kas meije Wallawannemb koeri Tarto Kommisjoni ette wiip? Selle päle om üts Tõnnissele nelli kõrd kukrule lönu, nink wimate hiussist kinni wõtnu, ja ülle pää mahha tõmmanu.
Tunnistaja Isak Wallner ütles et temma om Tõrwandi kõrdsin Tõnnis Sohwaka kõrwu istnu, nink Rein Apsalon tulli Tõnnisse ette, nink üttel: "kas meije sinno koera olleme! ja lõije Tõnnissele üts kõrd kukrute; päle to tulli wallawannemb sinna wahhele, Reino ja Tõnnisse tülli ärra lahhutama, nink üttel: minge egga üts ommale pole, ja olge rahhu, nink tüllil olli sel korral ots. Päle se üttel wallawannemb Tõnnise wasto: osta üts pool topi wiina, sis saap teil rahhu." Kui wallawannemb neide mant ärra läts tõiste tarre, sis wõtse Rein Apsalon Tõnnisse hiussist kinni ja tõmmas tedda mahha, ja es te Tõnnissele ka muud middagi.
Tunnistaja Kusta Latzarus ütles et temma om nännu, kui Rein Apsalon Tõnnissele üts kõrd russikuka kõrwa päle om lönu, ja sellest lögist satta Tõnnisse kübbar mahha, nink Rein wõtse Tõnnisse hiussist kinni ja tõmmas tedda urwikule mahha, ja mis päle Rein Tõnnist rahhule jätse. Tõnnis läts päle selle maggama; maggamisse ajal kiskse Rein Tõnnissel ütte sapa jallast ärra nink wissas treppi alla, nink tõise sapa kiskse Rein Isak Wallneri jallast ärra, nink wissas kesset kõrtsi põrmantele mahha.
Kusta Latzarus tulli tõistkõrda ette nink tunnist: Wallawannemb üttel Tõnnisse wasto: "osta üts pool topi kümmelit sis omma nemma rahhule!" Tõnnis üttel to päle: "mes perrast minna neile osta, minnol ei olle neideka middägi teggemist!" ja minna ei olle rohkemb nännu ei ka kuldnu.
Kusta Latzarus tulli kolmatat kõrda ette. Kui Tõnnis Kusta Latzarusse ollatest kinni wõtse ja näudas: kae, Karli wõtse minno ollatest seddawisi kinni ja ütles: "minne surde saali, sääl om sinno kohhus!" Sis ütles Kusta Latzarus; to om kül õige mis Tõnnis ütles. Kusta käest sai küssitus: mesperrast sinna enne es ütle; selle päle ütles Kusta: mes minna sitta naksi konnelema. Muido ei tija Kusta sellest tüllist middagi.
Tunnistaja Ado Pusep tunnist et temma om nännu ku Rein Apsalon Tõrwandi kõrtsin Tõnnis Sohwale üts kõrd kõrwa päle om lönu ja tedda mahha tõmmanu. Ent kuis se tülli om allustanu, sest ei tija temma middagi, enge om kuldnu kui nekrut Karl Akkermann om Tõnnis Sohwale üttelnu: Ah! Sinna ollet ütten sadetu rahha wälja minnegi päle passima!
Rein Apsalon tulli kohto ette, ja temmale sai Tõnnis Sohwa kaipus ette loetus. Rein ütles, et temma Sohwat ei olle mitte putnu, enge Maddis Hist om sinnuga kik se pool ööd tüllitenu, ja muud ei olle keagi Tõnnist putnu. Rein ütles, Tõnnis Sohwa olli se õddak täwweste jobunu, nida et temma om kõrtsist wälja lännu nink ossendanu. Rein Apsalon ütles: Tõnnis Sohwa sõimas kiki nekruti koeres, nink selle päle om ka se tülli Maddis Histika tulnu.
Tõnnis Sohwa ütles et temma kunnagi, nida kawwa kui temma mälletap ei olle ta nida täus jobunu olnu kui Rein Apsalon tunnistanu. Tõnnis ütles: Karl Akkermann om Waltina kõrtsin üttelnu: minna olle Tõnnissele õige häste andnu." Karl Akkermann sai ette kutsutus nink ütles, et temma sedda nalja perrast om üttelnu, et Tõnnis Sohwa hennast selle ülle saap wihhastama, nink Karl ütles, et temma ei olle nännu ei ka kuldnu sellest Tõnnis Sohwa ja Rein Apsaloni tüllist nink kakkelussest.
Rein Apsaloni ülles andu tunnistaja Hindrik Apsalon om wöörmündre Peter Hinnile üttelnu: mes minna kohto ette lähhä, minna ei olle sellest tüllist middagi nännu ei ka kuldnu.
Rein Apsaloni tunnistaja Hindrik Arro ei olle sellest Tõnnis Sohwa ja ka Rein Apsaloni tüllist ja kakkelussest middagi nännu ei ka kuldnu.
Otsus.
Neide kolme tunnistajade tunnistusse perra, et Rein Apsalon Tõnnis Sohwat om lönu, massap Rein Apsalon kolm rublat trahwi waeste ladiku.
Karl Akkermann jääp ilma trahwita.
Neile kohtokäujelle om ka se L. T. S. 1861 § 773. 774 ette kulutedu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Karl Post XXX
" Rein Hist XXX
" Sahkri Pik XXX
