Soldat Karl Hinn kaipas et temma welli Hans Hinn temma essajaggo 150 Rubla kätte ei anna, mes temma essast temmale om lubbatu sel ajastal 1860 - kui temma tõist kõrda krono tenistuste om lännu, sis jäi temmal welle Hanso kätte 2 2/3 wakka rükki nink 3 rubla linnarahha, mes temma essi errapõldo olli tennu, nink temma nõuwap ka Hanso käest ütte üllekona rõiwit.
Hans Hinn sai kohto ette kutsutus nink temmale se Karl Hinni kaipus ette loetus. Hans Hinn selletas, et se kül õige om, ent kui essa weel ellas tulli Päkohtomees Karl Zimmer, Andrus Mõttus, Johann Jasmann nink Peter Hinn Kiltre pole meije tallo sel aastal 1860 nink sai meije maja kraam nink warrantus silma näggemisse perra ülles arwatus. Welli Karl nõuwap minno käest ka ütte üllekunda rõiwit, mes minna ei tija, kui temma eddimält krono tenistuste ärra läts, sai temma ütte üllekona rõiwit, nida kui sel kõrral sädusse perra piddi ollema. Kui Karl tõine kõrd krono tenistuste läts, om temmale ka rõiwit sanu mes temmale ainolikkult waja olli. Perran meije essa surma sai se warrantus koggokonna kohto ülle kaemisse al ärra kalutus nink Protokolli ülles wõetus sel 22. Julil 1862 sub. No. 80 - selle Protokolli perra om se maja warrantus 253 rubla 65 Kop. wäärt lõitu.
Tunnistaja Päkohtomees Karl Zimmer, Andrus Mõttus, Johann Jasmann nink Peter Hinn tunnistiwa et neid om soldat Karl Hinn omma essa tahtmisse perra Kiltre tallo kutsnu; et temma poig Karl jälle krono tenistuste peap taggasi minnema, et temmale ossajaggo saas ärra arwatus. Sis arwasime silma näggemisse ja mele perra et se Kiltre tallo warrantus olles piddanu 360 rubla wäärt ollema, ent Protokolli es sa se assi mitte ülles wõetus. Perrandaja olli sel kõrral:
| poig Tawit Hinn sellele |
120 rubla |
| " Hans Hinn " |
120 |
| " Karl Hinn " |
120 |
| Ütte kokko |
360 rubla |
Essa Hindrik Hinni ja ka meije kigite arwamisse perra, olles piddanu Karl weel 30 rubla rohkemb sama, sest et Karl 4 ajastat tenistusse wahhel koddon olli nink maja tööd teggi; nida et Karl Hinni jaggo 150 rubla olles piddanu ollema.
Otsus.
Nida kui Protokoll sel 22 Julil 1862 sub No. 80 annap tunnistust et se warrantus ennegi 253 rubla 65 kop. wäärt om olnu, nink perrantajat kolm welle ja üts sõssar om, sis ei wõi soldat Karl Hinni jaos mitte 150 rubla olla.
Kohhus om arwanu sedda essajaggo sedda wisi jaggata:
| Kaddunu Tawit Hinni perrandaja sawa |
80 Rbl. |
Kop. |
|
Hans Hinn saap |
80 |
|
| Soldat Karl Hinn saap |
80 |
|
| Sõssar Liso Hinn saap |
13 |
65 |
| Ütte kokko |
253 Rbl. |
65 Kop. |
|
|
|
| Nida et Soldat Karl Hinni perrantusse jaggo |
80 Rubla |
|
|
Hans Hinni käest 4 ajasta palk |
30 |
|
| Linna rahha |
3 |
|
|
Hans Hinnil welle Karlile anda ütte kokko |
113 Rubla |
|
| December 1869 om Karl Hansu käest sanu |
50 |
|
Jääp weel Hans Hinnil Karl Hinnile massa 63 Rubla rahha nink ka 2 2/3 wakka rükki.
Soldat Karl Hinn ei olle selle kohto mõistmissega rahhul nink tahhap surembat kohhut pallelda; temmale omma ka ne L. T. S. 1861 § 773. 774 ette kulutedu, mes selle man tähhele tullep panda, kui surembat kohhut tahhat käwwa.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Karl Post XXX
" Jaan Reiljan XXX
" Rein Hist XXX
" Sahkri Pik XXX
Copia am 20. Maerz 1870
Soldat Karl Hinn kaipas et temma welli Hans Hinn temma essajaggo 150 Rubla kätte ei anna, mes temma essast temmale om lubbatu sel ajastal 1860 - kui temma tõist kõrda krono tenistuste om lännu, sis jäi temmal welle Hanso kätte 2 2/3 wakka rükki nink 3 rubla linnarahha, mes temma essi errapõldo olli tennu, nink temma nõuwap ka Hanso käest ütte üllekona rõiwit.
Hans Hinn sai kohto ette kutsutus nink temmale se Karl Hinni kaipus ette loetus. Hans Hinn selletas, et se kül õige om, ent kui essa weel ellas tulli Päkohtomees Karl Zimmer, Andrus Mõttus, Johann Jasmann nink Peter Hinn Kiltre pole meije tallo sel aastal 1860 nink sai meije maja kraam nink warrantus silma näggemisse perra ülles arwatus. Welli Karl nõuwap minno käest ka ütte üllekunda rõiwit, mes minna ei tija, kui temma eddimält krono tenistuste ärra läts, sai temma ütte üllekona rõiwit, nida kui sel kõrral sädusse perra piddi ollema. Kui Karl tõine kõrd krono tenistuste läts, om temmale ka rõiwit sanu mes temmale ainolikkult waja olli. Perran meije essa surma sai se warrantus koggokonna kohto ülle kaemisse al ärra kalutus nink Protokolli ülles wõetus sel 22. Julil 1862 sub. No. 80 - selle Protokolli perra om se maja warrantus 253 rubla 65 Kop. wäärt lõitu.
Tunnistaja Päkohtomees Karl Zimmer, Andrus Mõttus, Johann Jasmann nink Peter Hinn tunnistiwa et neid om soldat Karl Hinn omma essa tahtmisse perra Kiltre tallo kutsnu; et temma poig Karl jälle krono tenistuste peap taggasi minnema, et temmale ossajaggo saas ärra arwatus. Sis arwasime silma näggemisse ja mele perra et se Kiltre tallo warrantus olles piddanu 360 rubla wäärt ollema, ent Protokolli es sa se assi mitte ülles wõetus. Perrandaja olli sel kõrral:
| poig Tawit Hinn sellele |
120 rubla |
| " Hans Hinn " |
120 |
| " Karl Hinn " |
120 |
| Ütte kokko |
360 rubla |
Essa Hindrik Hinni ja ka meije kigite arwamisse perra, olles piddanu Karl weel 30 rubla rohkemb sama, sest et Karl 4 ajastat tenistusse wahhel koddon olli nink maja tööd teggi; nida et Karl Hinni jaggo 150 rubla olles piddanu ollema.
Otsus.
Nida kui Protokoll sel 22 Julil 1862 sub No. 80 annap tunnistust et se warrantus ennegi 253 rubla 65 kop. wäärt om olnu, nink perrantajat kolm welle ja üts sõssar om, sis ei wõi soldat Karl Hinni jaos mitte 150 rubla olla.
Kohhus om arwanu sedda essajaggo sedda wisi jaggata:
| Kaddunu Tawit Hinni perrandaja sawa |
80 Rbl. |
Kop. |
|
Hans Hinn saap |
80 |
|
| Soldat Karl Hinn saap |
80 |
|
| Sõssar Liso Hinn saap |
13 |
65 |
| Ütte kokko |
253 Rbl. |
65 Kop. |
|
|
|
| Nida et Soldat Karl Hinni perrantusse jaggo |
80 Rubla |
|
|
Hans Hinni käest 4 ajasta palk |
30 |
|
| Linna rahha |
3 |
|
|
Hans Hinnil welle Karlile anda ütte kokko |
113 Rubla |
|
| December 1869 om Karl Hansu käest sanu |
50 |
|
Jääp weel Hans Hinnil Karl Hinnile massa 63 Rubla rahha nink ka 2 2/3 wakka rükki.
Soldat Karl Hinn ei olle selle kohto mõistmissega rahhul nink tahhap surembat kohhut pallelda; temmale omma ka ne L. T. S. 1861 § 773. 774 ette kulutedu, mes selle man tähhele tullep panda, kui surembat kohhut tahhat käwwa.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Karl Post XXX
" Jaan Reiljan XXX
" Rein Hist XXX
" Sahkri Pik XXX
Copia am 20. Maerz 1870
