A. Ette astus Jaan Torpan ja kaebas: Laupäew, 2. Aprillil s.a. warastati mull toast püksi taskust 41 rbl. raha ära. Lõuna, kellu 12 lappis Mari Meibaum püksa, siis olnud raha kotte alles taskus. Õhtu, arwata kellu 7 ajal leidsin püksa wõttes, et raha kott kadund oli. Ma arwasin, et Mari nalja teeb ja koti oma kätte wõtnud on. Pühapäew hommiku küsisin seda tema käest. Ta ütles ja kinnitas tõega, et raha kott temast taskusse jäänud. Siis pidi waras mõni teine olema. Püksid seisid parandamisest kunni minu pruukimiseni toas warna otsas, kus meie elame. Muud sell ajal seal ei käinud, kui Hindrek Kielberg ja Juula Sommer, kes meie wanas toas elab. Meie käisime pühapäew hommikul Tallitajaga Hindrek Kielbergi ja Juula Sommeri juures otsimas ja Tallitaja ähwardas neid kohtu ette kutsuda ja puuri panna. Esmaspäew hommikul wara magamist üles tõustes leidis perenaene Triinu Meibaum raha kotiga ukse takka tühjast wee ambrist, sest waras oli ta tagasi toonud.
Pükste lappia Mari Meibaum tunnistas. Ma lappisin püksid ära. Raha kott käi taskusse ja ma panin püksid jälle warna otsa. Need seisid iga päew seal warna otsas raha kott taskus. Seda teadsime meie küll. Eks meie oleks enne juba raha ära wõtnud. Kui mina oleksin raha ära warastanud, ega ma siis põleks tunnistanud, et raha kotti püksa lappides alles taskus oli ja senna ka jäi.
Hindrek Kielberg tunnistas: Mina magasin sell öösel koguni Karul. Kui raha kott tagasi toodi. Ma wõtsin ennast õhtu täieste riidest lahti ja magasin öö otsa seal. Seda teab peremees Jüri Olts. Kui ma Ussiwäljal olin, kus see raha wargus sündis, ei olnud ma koguni üksi, waid ema ja Juhan Meibaum olid ikka toas.
Jüri Olts tunnistas: Sell öösel, kui raha tagasi wiidi, magas Hindrek Kielberg minu juures. Ta wõttis enese õhtul täieste riidest lahti ja tõusis hommiku niisammuti magamist üles. Selle eest seisan mina, et tema sell öösel meilt ära ei saanud.
Juula Sommer tunnistas: Oma pere inimesed lapiwad püksa, kus raha kott taskus oli ja nüüd, et mina sell ajal päisi päewa kus pealegi oma inimesed toas olid, seal käisin, nüüd tehakse minu peale jutt, et mina olla raha ära warastanud. Mina sest ei tea! Pole ma warastanud ega ka tagasi toonud.
Kohus mõistis: Raha on warastatud ja jälle salaja tagasi toodud, aga tõsist tunnistust ei saa kusagilt. Kes waras ehk tagasi tooja olnud, ega luba keegi selle peale wanduda, kes waras oleks. Sellepärast teeb kohus selle asjale lõpetust, selle kinnitamisega, et ükski ei pea teisele seda ette wiskama, ega kedagit awalikult wargaks nimetama, sest et seda asja kätte ei saa.
A. Ette astus Jaan Torpan ja kaebas: Laupäew, 2. Aprillil s.a. warastati mull toast püksi taskust 41 rbl. raha ära. Lõuna, kellu 12 lappis Mari Meibaum püksa, siis olnud raha kotte alles taskus. Õhtu, arwata kellu 7 ajal leidsin püksa wõttes, et raha kott kadund oli. Ma arwasin, et Mari nalja teeb ja koti oma kätte wõtnud on. Pühapäew hommiku küsisin seda tema käest. Ta ütles ja kinnitas tõega, et raha kott temast taskusse jäänud. Siis pidi waras mõni teine olema. Püksid seisid parandamisest kunni minu pruukimiseni toas warna otsas, kus meie elame. Muud sell ajal seal ei käinud, kui Hindrek Kielberg ja Juula Sommer, kes meie wanas toas elab. Meie käisime pühapäew hommikul Tallitajaga Hindrek Kielbergi ja Juula Sommeri juures otsimas ja Tallitaja ähwardas neid kohtu ette kutsuda ja puuri panna. Esmaspäew hommikul wara magamist üles tõustes leidis perenaene Triinu Meibaum raha kotiga ukse takka tühjast wee ambrist, sest waras oli ta tagasi toonud.
Pükste lappia Mari Meibaum tunnistas. Ma lappisin püksid ära. Raha kott käi taskusse ja ma panin püksid jälle warna otsa. Need seisid iga päew seal warna otsas raha kott taskus. Seda teadsime meie küll. Eks meie oleks enne juba raha ära wõtnud. Kui mina oleksin raha ära warastanud, ega ma siis põleks tunnistanud, et raha kotti püksa lappides alles taskus oli ja senna ka jäi.
Hindrek Kielberg tunnistas: Mina magasin sell öösel koguni Karul. Kui raha kott tagasi toodi. Ma wõtsin ennast õhtu täieste riidest lahti ja magasin öö otsa seal. Seda teab peremees Jüri Olts. Kui ma Ussiwäljal olin, kus see raha wargus sündis, ei olnud ma koguni üksi, waid ema ja Juhan Meibaum olid ikka toas.
Jüri Olts tunnistas: Sell öösel, kui raha tagasi wiidi, magas Hindrek Kielberg minu juures. Ta wõttis enese õhtul täieste riidest lahti ja tõusis hommiku niisammuti magamist üles. Selle eest seisan mina, et tema sell öösel meilt ära ei saanud.
Juula Sommer tunnistas: Oma pere inimesed lapiwad püksa, kus raha kott taskus oli ja nüüd, et mina sell ajal päisi päewa kus pealegi oma inimesed toas olid, seal käisin, nüüd tehakse minu peale jutt, et mina olla raha ära warastanud. Mina sest ei tea! Pole ma warastanud ega ka tagasi toonud.
Kohus mõistis: Raha on warastatud ja jälle salaja tagasi toodud, aga tõsist tunnistust ei saa kusagilt. Kes waras ehk tagasi tooja olnud, ega luba keegi selle peale wanduda, kes waras oleks. Sellepärast teeb kohus selle asjale lõpetust, selle kinnitamisega, et ükski ei pea teisele seda ette wiskama, ega kedagit awalikult wargaks nimetama, sest et seda asja kätte ei saa.
