Selsammal päwal ollid Wallingusse walla ue koli seadmiseks ja pühhitsemiseks senna kolimaiasse kokkotulnud Wallingusse pärrisherra Landreat F.v. Samson, Koggudusse Öppetaja Keila praus. C.G. Fick, keik walla perremehhed ja muud wallarahhwast paljo. Pärrast sedda kui monningad laulosalmid ollid lauldud ja Öppetaja palwed olli teinud, jutluises sedda ärra selletanud, mis kässo kolist wallale woib ja peab tullema, wanno ja nori ja lapsi olli manitsenud, sedda head tännoga wastowötma ja omma poolt süddamest aitma, et koolmeister omma tö römoga woiks tehha ja ei mitte öhkades - astus Wallingusse Landrati herra ette, ja kulutas wallale, et temma sedda entist Kiwwikörtso maia, mis külge uus kolitubba ja koolmeistre ellotubba moisast antud palkidest ja laudadest ja üllepea Moisa kulloga, agga walla töteggiatte abbiga on sanud ehhitud, kolimaiaks, ja maid ja heinamad mis selle kohha järrel on koolmeistre ülles piddamisseks on sowinud ja kinkinud, muud kui et se öigus jääb Wallingusse moisa herrale, et temma Öppetajaga nou piddades koolmeistert, wallitseb ja nimmetab.

Johhan Helbing, kes sekord weel jadawaks koolmeistriks mitte ei sanud wastowöetud, waid agga ühhe aasta peäle katseks olli tulnud, sai Landrati herra käest ühhe Piible ramato, tahwlid, koliramatud ja muud kolitarwidust ja tedda kästi, keige asja pärrast mis ta kolitamisses ettewöttab, ka kuida ta lapsi peab öppetama, Öppetaja käest peab nou küssima, ja Öppetaja juhhentamisse möda teggema. Wimaks weel Öppetaja teggi palwed, ja lugges Issa meie palwe ja önnistamisse sannad, ja laulis lastega ühhe salmi, agga walla kirriko wörmünder ja kohtomehhed tännasid walla nimmel - Landrati herraat, ja selle järrel keik läksid iggaüks omma koio.