Kohto ette astus Liholast Hindrik Rappu ja kaebas: et Tema on Wallingult Ann Priedemanni sauna oksjoni pealt ära ostnud oksoni kaubaga ja selle saunal olid siis uksed ees ja rehealusel laed peal, kui müidud sai ja pidid kõik nõnda jääma, aga see saun oli weel Detsembri kuust kunni Märtsi kuuni Ann Priedemanni elumajaks selle ostjast jäetud, ja kinnitud et Tema kõik pidi tubli järele waatama ni kaua kui see sauna omanik sauna järele tuleb. Aga Ann Priedemann kolis salaja saunast ära ja ei ütelnud mitte, et Tema sealt ära läheb kaks nädalad oli Ann sauna lasknud üksi olla ja selle aja sees oli rehaluse lagi ja uksed sealt ära wiitud ja sauna ostja ei leppinud sellega mitte. Pärast tuli ülesse, et Ann ise oli uksed ja rehaluse lae ära müinud Kiisa Juhanile, kelle öue peal need puud ka seisid.

Ann ja Kiisa Juhan kutsuti kohtu ette ja küsiti kelle lubaga oled sina selle sauna uksed ja rehaluse lae müinud ära. Ann wastab selle peale et tema seda muidu senna on wiinud ja Kiisa Juhan ütleb, et Tema ei ole ka mitte ostnud neid uksi ega lage, waid on aga muidu sulase ja hobuse annud ja lasknud neid oma öue peale kolida.

Selle peale mõistis kohus Annele ja Kiisa Juhanile et nemad pidid kahekesi jälle need uksed ja laed jälle selle sanna juure wiima kust naad tootud olid. Aga Ann ei lubanud seda mitte teha, nönda samoti ka Kiisa Juhan, sellepärast et neil ei olnud hoost. Aga selle peale wastas kohtu wanem köwaste ja ütles sellega põle kohtul küssimist, kas Teil hoost on ehk olemata, aga kolmandamaks päewaks peawad uksed ja lagi seal olema, kui mitte siis saab mölemadele 1 rbl. trahwi walla laekasse möistetud.