Nüüd sai Hakenrichteri kohtu käsu järele Andres Lohmann walla kohtusse palutud, ja walla kohus laskis Woore walla Tallitaja seda kahju ueste läbi waadata, kui palju kahju seal tehtud on. Tema tunnistas, et kõige rohkem kui 3 ltt heinu söödud on ja 3 ltt maha kistud, mis siis kuhja siise toppitud, kui härjad sealt kallalt ära aeti. Wallingo walla mölemad tallitaja arwasid aga 5 ltt heinu kuhjast raisatud, see on siis toppelt arwatud. Andrese käemees Aasu heinamaa waht ütleb ka 5 ehk 6 ltt, aga Andres ise arwas 15 ehk 20 ltt heinu ära söödud. Aga walla kohus mõistab tallitajade tunnistuse õigeks, sest see kuhi on üks külg wastu küine seina ja teine külg on lahti, kus härjad peasid kallale, kui 5 härga oleks korraga kuhja kallale mahtunud, siis oleksid naad kinni pidanud olema, muidu poleks naad senna mahtunud, sest naad on tigedad üks teise wastu.
Andrese käemees Aaso heinamaa waht ütleb, et karjatsed on wiis päewa lasnud härjad üle Andrese heinamaa minna, ja põle kuhja poole ette läinud, aga pärast on karjatsed harjad kuhja poolt wastu löönud.
Kohus mõistis Seaduse raamatu järel trahwi § 1118 õppetuse thapelli härele, seda mööda kuida tallitajad tunnistasid. Et Andres saab need 6 ltt heinu rahaga maksetud 20 koppik leisika eest ja heinama trahwi 10 koppik härja pealt, mis Seaduses nimetud niitetud heinamaa trahw on.
Sest Andrese heina kuhi on arwata 80 ehk 90 sammu teiste peremeeste heinamaa rajast eemal, siis tallasid härjad tema heinamaad nii palju kui kuhja alla, ja sealt aeti tagasi, kui karjane üles härkas. Aga üle Andrese heinama nurga on luba kõikidel käia, sest sealt käib kõikide tee, kui tarwis on, siis wõib kas kümme korda päewas üle käija mööda teed ja trahwi sellega ei ole. Nüüd ütlewad sulased kes karjas olid, et ei ole Andrese heinamaal härjad muul ajal käinud, kui üksi siis, ükskord kui karjane magas. Ja Andres oli see kord sellega rahul.
Kolmandamal päewal nõudis Andres jälle uut kohtu mõistmist ja läks prottokolliga Hakenrihteri juurde, aga seal ööldi, et pidi sellega rahul olema, mis walla kohus on mõistnud.
peawanem: Karl Winter
körwasmehed: Juhhan Eihwaldt Mihkel Tamberg
Kirjutaja: H. Teimann (allkiri)
Nüüd sai Hakenrichteri kohtu käsu järele Andres Lohmann walla kohtusse palutud, ja walla kohus laskis Woore walla Tallitaja seda kahju ueste läbi waadata, kui palju kahju seal tehtud on. Tema tunnistas, et kõige rohkem kui 3 ltt heinu söödud on ja 3 ltt maha kistud, mis siis kuhja siise toppitud, kui härjad sealt kallalt ära aeti. Wallingo walla mölemad tallitaja arwasid aga 5 ltt heinu kuhjast raisatud, see on siis toppelt arwatud. Andrese käemees Aasu heinamaa waht ütleb ka 5 ehk 6 ltt, aga Andres ise arwas 15 ehk 20 ltt heinu ära söödud. Aga walla kohus mõistab tallitajade tunnistuse õigeks, sest see kuhi on üks külg wastu küine seina ja teine külg on lahti, kus härjad peasid kallale, kui 5 härga oleks korraga kuhja kallale mahtunud, siis oleksid naad kinni pidanud olema, muidu poleks naad senna mahtunud, sest naad on tigedad üks teise wastu.
Andrese käemees Aaso heinamaa waht ütleb, et karjatsed on wiis päewa lasnud härjad üle Andrese heinamaa minna, ja põle kuhja poole ette läinud, aga pärast on karjatsed harjad kuhja poolt wastu löönud.
Kohus mõistis Seaduse raamatu järel trahwi § 1118 õppetuse thapelli härele, seda mööda kuida tallitajad tunnistasid. Et Andres saab need 6 ltt heinu rahaga maksetud 20 koppik leisika eest ja heinama trahwi 10 koppik härja pealt, mis Seaduses nimetud niitetud heinamaa trahw on.
Sest Andrese heina kuhi on arwata 80 ehk 90 sammu teiste peremeeste heinamaa rajast eemal, siis tallasid härjad tema heinamaad nii palju kui kuhja alla, ja sealt aeti tagasi, kui karjane üles härkas. Aga üle Andrese heinama nurga on luba kõikidel käia, sest sealt käib kõikide tee, kui tarwis on, siis wõib kas kümme korda päewas üle käija mööda teed ja trahwi sellega ei ole. Nüüd ütlewad sulased kes karjas olid, et ei ole Andrese heinamaal härjad muul ajal käinud, kui üksi siis, ükskord kui karjane magas. Ja Andres oli see kord sellega rahul.
Kolmandamal päewal nõudis Andres jälle uut kohtu mõistmist ja läks prottokolliga Hakenrihteri juurde, aga seal ööldi, et pidi sellega rahul olema, mis walla kohus on mõistnud.
peawanem: Karl Winter
körwasmehed: Juhhan Eihwaldt Mihkel Tamberg
Kirjutaja: H. Teimann (allkiri)
