a, Astus ette Tuula walla liikme Mihkel Palsner'i naene Mari ja kaebas: Läksin Ruilasse oma wanemate juure rukkist lõikama Pällu õuest läbi. Seal tulid koerad mo kallale, teine must ja teine walge. Ma lümitasin maha. Nad tõmbasid mo seeliku lõhki, siis jätsid järele. Ma hüüdsin ka, et neid kallalt ära ajada. Selle peale hüppas sulane aknast wälja wist koeri keelama. Läks aga jälle tagasi. Peremees Hans Johanson seisis õue peal ja hüüdis: st, st! Ma ütlesin: Koerad kiskusid mo seeliku lõhki. Mis ma sest waatan, ütles ta, see on so oma süü. Ma olen suured koerad ärakautanud, nüüd on mul weel üksi wäiksed. Ja miks tulid sa siis seia, käi mööda maanteed. Selle peale ma wastasin: Kas sa seadust ei tunne! Kõige selle läbi ehmatasin ma, jäi üks häda mo ihusse ja kahe nädala pärast sain ma enneaegse lapsega maha.

b, Tuli ette Hans Joannson, Pällu peremees Tuula wallast ja rääkis: Mari (Mihkel Palsneri naene) läks üle õue. Ma olin talli ukse ees. Walge koer jooksis ta järele. Ma keelasin teda. Selle peale tuli must koer kui kuul toa ukse eest ja hakkas Mari sabasse kinni, aga minu nähes ta seelikut lõhki ei tõmbanud. Enne kui ma appi sain, tuli mo sulane, Juhan Mooras, senna wahele ja koerad jätsid järele.

d, Üheskoos kohtu ees olles seletas weel Hans Johanson, et ta nõnda just on teinud, suured koerad inimeste pärast maha lasknud ja wäiksed kaswatanud. Teine (walge) koer olla enne kiskunud, aga mitte nüüd enam. Teisest (mustast) pole ta seda teadnud. Tal pole wiha olnud inimeste läbi käimise pärast waid nende tarwis kõik weel heaste seadnud ja ta pole seda õnnetust koguni tahtnud. Ka olla Mihkel Palsner tema naese juures selle asja pärast rääkimas käinud. See, ka raskejalgne olla sellest ehmatanud ja olla ta terwis ka häda saanud.

c, See asi sai leppimise läbi lõpetud.