PROTOKOLL

Aru: Protokollid (17.12.1868-19.10.1873)

LeidandmedEAA.2801.1.5
Kaader
40
41
Daatum01.05.1870
Protokolli number29
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Johan Lucht Peakohtumees
Jaan Koch Kohtumees
Mihel Pedius Abikohtumees

Arromoisa perrisherra poolt panti wasto Wossetallo rentnik Jaan Puusep se kaibtus ette, Jaan Puusep ollewat moisale 135 R procenti rahha wõlgo nink ollewat nii kui man ollew leht näitap need tallo hoone kattusse nink aija niida holeto kõrran et Jaan Puusep warrandus sedda kahjo ei jõwwa erra tassoda nink ollewat ka weel paljo ülle saedusse Linno prukito nink wähamb rügga mahha tetto.

Moisa perrisherra nõudis et nimmelt Puseppa warrandus Aida, müüritööde mis halwa kattusse läbbi erra rikkono, Akna Usse, nink kambre lae teggemisse eest ja procenti wõlla eest ülles kirjotetus saab nink Oksjoni wiesel erra müitud, ja et temmal Jakobpäiwal täwwelikolt ülles ütteldo om nink weel erra länno ei olle kulutetus saab et nii warsti erra minnema peab, ent kirjotedo warrandus jääp kohto hoolde.

Kutsoti ette J. Puusep nink antis wastust temmal om procenti rahha perrast Jürri Andersoniga nink nabri perremehhe Jaan Laan wahhel selletamist sest Anderson om tallo maad ossast prukno, nink nabri perremehhe Jaan Laan kätte om maa säedmisse läbbi üts tük maad saama kelle eest temmal 19 R 57 massa tullep. Aijad lubbas Pusep erra tetta. Rügga es ütle selle perrast sädusse arw tetta woiwat, et Jürri Andersonil om Linna ollo kos rügga tullo tetta ja ei olle ajalt erra kakno. Müiritööd lubbas korda laske säeda.

Wallawannemba Jaan Uint ja tallo sullase Peter Ewertsoni tunnistusse perra om Linna aigsast erra kakoto ollu nii et rügga olles tetta woino. (Õijentus: ei olle se norm ollu kos rügga olles tetta tullo.)

Jaan Pusep pantis selle wasta et majast erra ei tahha minna.

Koggogonna kohto moistus

Et keik se aig mis Jaan Puusep selle Wosse tallo rentnik om ollu om ennembide keik procenti rahha temma käest koggogonna kohto sundimisse ja riismisse läbbi sisse nõwwetus saanu ja weel nii kui Moisa perrisherra kaibtusse leht näitap om Moisa kahjo noudminne niida suur et Jaan Puusep ei ka Jürri Anderson henda sisse masseto rahhaga sedda wastutada ei jõwwawa, nink et Jaan Puusep ülles ütlemist om kuulu, Siis moisteti Jaan Puusep peap sest majast warsti erra minnema, nink woip henda saamisse perrast kaibata ja selletada nink temma warrandus saab koggogonna kohto ülle kaemisse alla pantus.

Jaan Puusep es olle selle moistussega rahhul nink Pallus Prottocolli. Oppusse leht anto sel 1sel Mail 1870.

Pakohtomees

kohtomees Jaan Koch

abbi kohtomees Mihel Pedius

Arromoisa perrisherra poolt panti wasto Wossetallo rentnik Jaan Puusep se kaibtus ette, Jaan Puusep ollewat moisale 135 R procenti rahha wõlgo nink ollewat nii kui man ollew leht näitap need tallo hoone kattusse nink aija niida holeto kõrran et Jaan Puusep warrandus sedda kahjo ei jõwwa erra tassoda nink ollewat ka weel paljo ülle saedusse Linno prukito nink wähamb rügga mahha tetto.

Moisa perrisherra nõudis et nimmelt Puseppa warrandus Aida, müüritööde mis halwa kattusse läbbi erra rikkono, Akna Usse, nink kambre lae teggemisse eest ja procenti wõlla eest ülles kirjotetus saab nink Oksjoni wiesel erra müitud, ja et temmal Jakobpäiwal täwwelikolt ülles ütteldo om nink weel erra länno ei olle kulutetus saab et nii warsti erra minnema peab, ent kirjotedo warrandus jääp kohto hoolde.

Kutsoti ette J. Puusep nink antis wastust temmal om procenti rahha perrast Jürri Andersoniga nink nabri perremehhe Jaan Laan wahhel selletamist sest Anderson om tallo maad ossast prukno, nink nabri perremehhe Jaan Laan kätte om maa säedmisse läbbi üts tük maad saama kelle eest temmal 19 R 57 massa tullep. Aijad lubbas Pusep erra tetta. Rügga es ütle selle perrast sädusse arw tetta woiwat, et Jürri Andersonil om Linna ollo kos rügga tullo tetta ja ei olle ajalt erra kakno. Müiritööd lubbas korda laske säeda.

Wallawannemba Jaan Uint ja tallo sullase Peter Ewertsoni tunnistusse perra om Linna aigsast erra kakoto ollu nii et rügga olles tetta woino. (Õijentus: ei olle se norm ollu kos rügga olles tetta tullo.)

Jaan Pusep pantis selle wasta et majast erra ei tahha minna.

Koggogonna kohto moistus

Et keik se aig mis Jaan Puusep selle Wosse tallo rentnik om ollu om ennembide keik procenti rahha temma käest koggogonna kohto sundimisse ja riismisse läbbi sisse nõwwetus saanu ja weel nii kui Moisa perrisherra kaibtusse leht näitap om Moisa kahjo noudminne niida suur et Jaan Puusep ei ka Jürri Anderson henda sisse masseto rahhaga sedda wastutada ei jõwwawa, nink et Jaan Puusep ülles ütlemist om kuulu, Siis moisteti Jaan Puusep peap sest majast warsti erra minnema, nink woip henda saamisse perrast kaibata ja selletada nink temma warrandus saab koggogonna kohto ülle kaemisse alla pantus.

Jaan Puusep es olle selle moistussega rahhul nink Pallus Prottocolli. Oppusse leht anto sel 1sel Mail 1870.

Pakohtomees

kohtomees Jaan Koch

abbi kohtomees Mihel Pedius


TAGASI KUVA MÄRGENDUS