PROTOKOLL

Võru: Kohtuistungite protokollid (1871)

LeidandmedEAA.3381.1.7
Kaader
73
74
Daatum04.01.1874
Protokolli number2
Protokolli teema6. Töö- ja teenistussuhted
Märkused

Wõlm möldre- ei loe kohanime välja

Hindrik Kõiwsaar tulli ette ja kaiwas: et temmä perrenaine Liso Lukk keddä temmä tenip om teddä ärrä ajanu, ja pälegi sõimanu warkas, ja pratsus tobben ollewat, ja wäega kohna sögi süwwä andnu ja hobbest ärrä tapnu ollew, ja Hindrik and tunnisatajid Jürri Lukk ja Ewa Lukk et ne ollewat kulnu ku Liso Lukk olli Hindrik Kõiwsaart sõimanu.

Ja perrenaine Liso Lukk ja man saisnu Wõlm möldre Jaan Hein ja Liso wabbantas et temmä ei olle teddä sõimanu ei ka teddä ärrä ajanu ent Hindrik ennegi kiusawat ja ei olle kiik suwwe kunnagi öse kotton olnu, ei ka öse ja pühhä päiw hobbeste perrä kaenu, ja mänestki tööd oigel ajal ei olle ärrä tennu, ja nüüd es olle ka middägi tennu kui Liso kottost ärrä olli sis olli tolle ülle Liso nurrisnu, sis nakkanu Hindrik Kõiwsaar wandma ja riidlema ja lännü ärrä, ja Liso Luk and Peter Metshärg tunnistajas. -

Ewa Lukk tunnistas: toll hommongul kui se Hindrik ärrä läts, sis hommongu käsk perrenaine minnol minnä Hindriki maggamast ülles aijama, minnä es lewwä tedda assemel  Sis käsk perrenaine minnol tõist kõrd minnä Hindriki ülles ajama minna, sis olli päiw jo üllewäl ja Hindrik tulli sennä kon Liso olli ja küsse perrenaise tööd, ja Liso wai perrenaine üttel mes sinna ni öse ümbre hulkut, sa küsit weel tööd, kae ellane tööki om weel teggemaldä ja minne enne soma, ja sis parranda kopa kattus ärrä, sis üttel Hindrik: om kül wannal Lisol söä täüs sittaki ei woi tettä, nüüd lä minna maggama ja makka kolm päiwä, sis lätsi minna ärrä ja nemmä jäiwa tõrrelema tood minna es kule kunnas Liso teddä ärrä ai ja enne seddä sõimas Hindrik Lisot laggonus ja kui perrenaine Liso kottost ärrä olli, sis maggasi Hindrik ni paljo kui ta tahtse, kui minna middägi ütli sis sõimas minno ka maddanus ja kiges

Jürri Lukk tunnistas minna rihhe all tuledi minna neide tulli es kule, tood ma kuli kui na sennä minno lähhidäle tulli, kui Lisa üttel, sinna woit minnä, ent kosta käsk minnä, kas sömä wai töhu, wai ärrä, tood ma ei tijä, muud ma neist middägi ei tijä. -

Peter Metsharg tunnistas: minna käwwe kats woi kolm kõrd selle Liso Lukk pool, ja kummagi korra aigu es olle sullast Hindriki kotton, sis küse minna Liso käest mes perremees wai perrenaine sinna ollet wai mes sullane sinnol om kui minna siin olle sis kunnagi ei olle sullast kotton Liso uttel too om ja alladi ja egga öse ja eggä pool päiwä õddangu lät sullane kottost ärrä ja enne ei tulle koddo kui eespäi hommongu konna sa

Moistet: Neide tunnistajide perra arwas koggokonna kohhus Hindrik Kõiwsaar süüdlässes ja omma woimuga perrenaise mant ärrä lännü                       ollew sis moist koggokonna kohhus et Hindrik mas neide puduwide päiwi eest mes nemmä omma arwanu 60. päiwä eggä päiwä                       eest 30. kop ülle kige 18. rubl ja weel kihhelkunna kohtun käügi eest 1. rubl 50. kop. Hindriki palkast mahha, ja peap omma leppitu

               aigu otsa teenma ja 15. witsa lögi mes temmä öse umbre om hulknu. -

               Moistminne kulutet 4. januar 1874

               Prottokol wäljä antu, 11. januar 1874.

                                         Päkohtumees Jaan Melz

                                          Kohtumees: Peter Werro.

                                          Kohtumees Peter Wahher.

Hindrik Kõiwsaar tulli ette ja kaiwas: et temmä perrenaine Liso Lukk keddä temmä tenip om teddä ärrä ajanu, ja pälegi sõimanu warkas, ja pratsus tobben ollewat, ja wäega kohna sögi süwwä andnu ja hobbest ärrä tapnu ollew, ja Hindrik and tunnisatajid Jürri Lukk ja Ewa Lukk et ne ollewat kulnu ku Liso Lukk olli Hindrik Kõiwsaart sõimanu.

Ja perrenaine Liso Lukk ja man saisnu Wõlm möldre Jaan Hein ja Liso wabbantas et temmä ei olle teddä sõimanu ei ka teddä ärrä ajanu ent Hindrik ennegi kiusawat ja ei olle kiik suwwe kunnagi öse kotton olnu, ei ka öse ja pühhä päiw hobbeste perrä kaenu, ja mänestki tööd oigel ajal ei olle ärrä tennu, ja nüüd es olle ka middägi tennu kui Liso kottost ärrä olli sis olli tolle ülle Liso nurrisnu, sis nakkanu Hindrik Kõiwsaar wandma ja riidlema ja lännü ärrä, ja Liso Luk and Peter Metshärg tunnistajas. -

Ewa Lukk tunnistas: toll hommongul kui se Hindrik ärrä läts, sis hommongu käsk perrenaine minnol minnä Hindriki maggamast ülles aijama, minnä es lewwä tedda assemel  Sis käsk perrenaine minnol tõist kõrd minnä Hindriki ülles ajama minna, sis olli päiw jo üllewäl ja Hindrik tulli sennä kon Liso olli ja küsse perrenaise tööd, ja Liso wai perrenaine üttel mes sinna ni öse ümbre hulkut, sa küsit weel tööd, kae ellane tööki om weel teggemaldä ja minne enne soma, ja sis parranda kopa kattus ärrä, sis üttel Hindrik: om kül wannal Lisol söä täüs sittaki ei woi tettä, nüüd lä minna maggama ja makka kolm päiwä, sis lätsi minna ärrä ja nemmä jäiwa tõrrelema tood minna es kule kunnas Liso teddä ärrä ai ja enne seddä sõimas Hindrik Lisot laggonus ja kui perrenaine Liso kottost ärrä olli, sis maggasi Hindrik ni paljo kui ta tahtse, kui minna middägi ütli sis sõimas minno ka maddanus ja kiges

Jürri Lukk tunnistas minna rihhe all tuledi minna neide tulli es kule, tood ma kuli kui na sennä minno lähhidäle tulli, kui Lisa üttel, sinna woit minnä, ent kosta käsk minnä, kas sömä wai töhu, wai ärrä, tood ma ei tijä, muud ma neist middägi ei tijä. -

Peter Metsharg tunnistas: minna käwwe kats woi kolm kõrd selle Liso Lukk pool, ja kummagi korra aigu es olle sullast Hindriki kotton, sis küse minna Liso käest mes perremees wai perrenaine sinna ollet wai mes sullane sinnol om kui minna siin olle sis kunnagi ei olle sullast kotton Liso uttel too om ja alladi ja egga öse ja eggä pool päiwä õddangu lät sullane kottost ärrä ja enne ei tulle koddo kui eespäi hommongu konna sa

Moistet: Neide tunnistajide perra arwas koggokonna kohhus Hindrik Kõiwsaar süüdlässes ja omma woimuga perrenaise mant ärrä lännü                       ollew sis moist koggokonna kohhus et Hindrik mas neide puduwide päiwi eest mes nemmä omma arwanu 60. päiwä eggä päiwä                       eest 30. kop ülle kige 18. rubl ja weel kihhelkunna kohtun käügi eest 1. rubl 50. kop. Hindriki palkast mahha, ja peap omma leppitu

               aigu otsa teenma ja 15. witsa lögi mes temmä öse umbre om hulknu. -

               Moistminne kulutet 4. januar 1874

               Prottokol wäljä antu, 11. januar 1874.

                                         Päkohtumees Jaan Melz

                                          Kohtumees: Peter Werro.

                                          Kohtumees Peter Wahher.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS