Tulli ette surnud Jaan Iire peranduse wöörmünder Karl Reimann ja kaebas; Jaan Iir olla omma ellupaewil Taewere rentniku J. Kuldkeppika üks metsa plank ostnud, ja pidanud nemad läbirägitud hinaga mõllemat üks jagu puid ja palke oma prukimiseks wotma, ja mis üle jäeb woib Kuldkepp rahwal ära müja ja kui se plank otsas on, siis saab üks rehnung se ülle peetud, ning se kasu mis selle metsa juures saatud pooleks woetud nüüd aga olla Kuldkepp ühe Rehnungi selle metsa tükki üle temal ära annud, kus ta ühe hinna iga puu sortil ligi kirjutanud ja siis keigis weel 4 Rbla 49 kop raha juure maksnud, tema ei arwa se rehnungi mitte õige olewad, ning olla seda isi läbi waatanud, ja arwab et Kuldkepp peaks Iire heaks 246 Rbl 73 Kop. wälja maksma, seperast pallub ta kohut need rehnungit ette wõtta läbi katsu ja ni kuidas õige Iire peranduse heaks wälja mõista, nende Kauba tegemise juures on Tõnnis Põdder olnud kes teab kuidas se kaup on nende Metsa plangi jautamisega olema pidanud.
Kaebuse peale wastas J. Kuldkepp se on õige et tema ühe Metsa plangi on ostnud, kus peale selle Jaan Iir tema juure tulnud ja poole sellest plangist ehk üttelta palgit sellest metsast omale tahtnud, ning puud järel jäenud, se kord on siis ka ragitud saanud mis ja kui suur hind kellegi puu sordil on jaema piddanud, mis ta ka oma rehnungis on ülles annud ja kohtul sealt näha ja ta ei tea mitte kuidas Reimann üks Rehnung on saanud, kus ta ni mitto sadda Rbla raha weel juure tahab, ta pallub ka et kohus se rehnungi äraseletaks, ja kaebaja selle juures arusajaks teeb.
Tõnnis Põdder tunnistas; ta on juures olnud kui Kuldkepp ja Jaan Iir metsa plangi hindade perast kaupelnud, nipailo kui temal teada on pidanud Kuldkepp 100 Sulda Kase puid üks Rbla süld saama ja Iir Männa sindle pakkendist ka 1 Rubla süld maksma, mis ülle selle saab ta weel nipailo, et mis nad issi kahekesi ei prugi woib Kuldkepp ära müia ja mis plank ülle ostmise hinna wälja annab, saab se kasu pooleks arwatud.
Sepeale palus Kuldkepp et se Metsa waht Jakob Saar kes ka nende kauba juures olnud ülle saaks kuulatud, kes aru annab kuidas se kaup on.
Sai kästud Se assi poolel jätta ja Jakob Saar ning Kohtu kaijad teiseks korraks ette kutsuta.
Tulli ette surnud Jaan Iire peranduse wöörmünder Karl Reimann ja kaebas; Jaan Iir olla omma ellupaewil Taewere rentniku J. Kuldkeppika üks metsa plank ostnud, ja pidanud nemad läbirägitud hinaga mõllemat üks jagu puid ja palke oma prukimiseks wotma, ja mis üle jäeb woib Kuldkepp rahwal ära müja ja kui se plank otsas on, siis saab üks rehnung se ülle peetud, ning se kasu mis selle metsa juures saatud pooleks woetud nüüd aga olla Kuldkepp ühe Rehnungi selle metsa tükki üle temal ära annud, kus ta ühe hinna iga puu sortil ligi kirjutanud ja siis keigis weel 4 Rbla 49 kop raha juure maksnud, tema ei arwa se rehnungi mitte õige olewad, ning olla seda isi läbi waatanud, ja arwab et Kuldkepp peaks Iire heaks 246 Rbl 73 Kop. wälja maksma, seperast pallub ta kohut need rehnungit ette wõtta läbi katsu ja ni kuidas õige Iire peranduse heaks wälja mõista, nende Kauba tegemise juures on Tõnnis Põdder olnud kes teab kuidas se kaup on nende Metsa plangi jautamisega olema pidanud.
Kaebuse peale wastas J. Kuldkepp se on õige et tema ühe Metsa plangi on ostnud, kus peale selle Jaan Iir tema juure tulnud ja poole sellest plangist ehk üttelta palgit sellest metsast omale tahtnud, ning puud järel jäenud, se kord on siis ka ragitud saanud mis ja kui suur hind kellegi puu sordil on jaema piddanud, mis ta ka oma rehnungis on ülles annud ja kohtul sealt näha ja ta ei tea mitte kuidas Reimann üks Rehnung on saanud, kus ta ni mitto sadda Rbla raha weel juure tahab, ta pallub ka et kohus se rehnungi äraseletaks, ja kaebaja selle juures arusajaks teeb.
Tõnnis Põdder tunnistas; ta on juures olnud kui Kuldkepp ja Jaan Iir metsa plangi hindade perast kaupelnud, nipailo kui temal teada on pidanud Kuldkepp 100 Sulda Kase puid üks Rbla süld saama ja Iir Männa sindle pakkendist ka 1 Rubla süld maksma, mis ülle selle saab ta weel nipailo, et mis nad issi kahekesi ei prugi woib Kuldkepp ära müia ja mis plank ülle ostmise hinna wälja annab, saab se kasu pooleks arwatud.
Sepeale palus Kuldkepp et se Metsa waht Jakob Saar kes ka nende kauba juures olnud ülle saaks kuulatud, kes aru annab kuidas se kaup on.
Sai kästud Se assi poolel jätta ja Jakob Saar ning Kohtu kaijad teiseks korraks ette kutsuta.
