Mina Wiksi, Dawita naine, tulli lubbamisse päle ette nink kaibab et Mäksa-walla perremees Söro Peter Söro, kelle mannu temma minnewa Jürripäiw 1863, weel 2 näddalet enne, tenima lännu, ja ka omma lüpsi lehma ütten winu, kelle piim sest ajast kunni Märdi päiwani, se om rohkest kuus kuud, temma perremehhe Peter Sörole sanu, nink talwest, se on Märdi päiwast sadik om temma omma lehm töisele piddanu södale andnu, sis ei olle ta selle pima eest seni weel middagi sanu, kui ennege palgast 4/3 wakka rukki 4/3 w. keswi eest 4 rubla hõb. rahha nink ride eest 1 leisikas linno, ja töine leisikas on ta palgast. Ta pallub kige wähhamb omma lehma pima eest Söro Petre käest sedda hinda mis ta massab wälja nõuda, ni hästi 1 rubl. käe rahha, 1 paar sukke, 1 wö, mis ta weel ei olla sanu.
Kutsuti ette Söro Petere Söro nink wastas küssimisse päle, et ta kül palka nida paljo masnu, ent lehma pima ei olle ta koggonist tahtnu selle tüdru käest wõtta, siski olla se sündinu ilma temma tahtmada. Ta tahta sedda selle ette arwata, mis se tüdruk Mina temma man süggisel 2 näddalit tenistussest ärrä olnu.
Se päle sai siin koggokonna kohto man
moistetus:
Et Peter Söro 6 kuud sest lehmast pima sanu, sis peab temma 5 ku eest selle tüdrukule 3 rublad hõbbedat, nink selle 1 ku piim jääb Sõro Petrele karjusse rahhast, päle selle massab 1 rubla käe rahha, nink 60 kop. selle sukka pari nink 1 wöö eest, jääb Petre kassost, et tudruk hendale tööd temma ülle kige 4 rublad 29. Mai ku päiwast siin koggokonna kohto man wälja. Et töise näitsiku rahha perra arwatu liggi 10 rublad hõbbedat palka sawa - nink se tüdruk ennegi 6 rublad, sis jääb puduw perremehhe kassost neide ärrä widetu 2 näddali eest.
Se otsus sai kohto käujile mõllembile sädust möda ette loetus.
Kohtomees Endrik Schultz XXX
Kohtomees Jürri Michelson XXX
wöörmünder Johan Hango XXX
Sel 29. Mai 1864 3 rubl. ärrä masstu.
Mina Wiksi, Dawita naine, tulli lubbamisse päle ette nink kaibab et Mäksa-walla perremees Söro Peter Söro, kelle mannu temma minnewa Jürripäiw 1863, weel 2 näddalet enne, tenima lännu, ja ka omma lüpsi lehma ütten winu, kelle piim sest ajast kunni Märdi päiwani, se om rohkest kuus kuud, temma perremehhe Peter Sörole sanu, nink talwest, se on Märdi päiwast sadik om temma omma lehm töisele piddanu södale andnu, sis ei olle ta selle pima eest seni weel middagi sanu, kui ennege palgast 4/3 wakka rukki 4/3 w. keswi eest 4 rubla hõb. rahha nink ride eest 1 leisikas linno, ja töine leisikas on ta palgast. Ta pallub kige wähhamb omma lehma pima eest Söro Petre käest sedda hinda mis ta massab wälja nõuda, ni hästi 1 rubl. käe rahha, 1 paar sukke, 1 wö, mis ta weel ei olla sanu.
Kutsuti ette Söro Petere Söro nink wastas küssimisse päle, et ta kül palka nida paljo masnu, ent lehma pima ei olle ta koggonist tahtnu selle tüdru käest wõtta, siski olla se sündinu ilma temma tahtmada. Ta tahta sedda selle ette arwata, mis se tüdruk Mina temma man süggisel 2 näddalit tenistussest ärrä olnu.
Se päle sai siin koggokonna kohto man
moistetus:
Et Peter Söro 6 kuud sest lehmast pima sanu, sis peab temma 5 ku eest selle tüdrukule 3 rublad hõbbedat, nink selle 1 ku piim jääb Sõro Petrele karjusse rahhast, päle selle massab 1 rubla käe rahha, nink 60 kop. selle sukka pari nink 1 wöö eest, jääb Petre kassost, et tudruk hendale tööd temma ülle kige 4 rublad 29. Mai ku päiwast siin koggokonna kohto man wälja. Et töise näitsiku rahha perra arwatu liggi 10 rublad hõbbedat palka sawa - nink se tüdruk ennegi 6 rublad, sis jääb puduw perremehhe kassost neide ärrä widetu 2 näddali eest.
Se otsus sai kohto käujile mõllembile sädust möda ette loetus.
Kohtomees Endrik Schultz XXX
Kohtomees Jürri Michelson XXX
wöörmünder Johan Hango XXX
Sel 29. Mai 1864 3 rubl. ärrä masstu.
