I a) Kohtu ette astus Tuula mõisa karja tüdruk Liisu Bouming ja kaebas, et tema olla mõisa walitseja käsu peale Masina rehe juure läinud ja seal olla Juhan Wiisileht ja Juhan Pawel teda kinni wõtnud ja lubanud teda kotti pista ja tahtnud wägisi tema sõrmus tema käest ära kiskuda, aga ei ole saanud. Siis olla Jaan Meierau tullnud ja öölnud kas teie olete ka mehed, et teie ei saa sõrmust nii samma suguse käest kätte ja on lasknud J. Wiisilehte ja J. Paawelit teda kinni pidada ja Jaan Meierau olla ise teda mõrtsuka kombel maha rudjanud ja wägisi tema käsi selja taha murdnud ja nenda wäe kombel tema sõrmust tema käest ära kiskuma ja selle kiskumise juures olla Jaan Meierau Liisu Baumingi kaks sõrme asemelt ära murdnud.

b) Jaan Meierau sai ette kutsutud: tema ütles, et tema olla Liisu Baumingit omale pruudiks kosinud ja temale selle peale sõrmuse annud, aga et see asi on liig kauaks jäänud selle pärast on tema wägisi hakkanud sõrmust tema käest wõtma. Aga L. Bauming tunnistas et tema on küll J. Meierau käest juba kaks aastat tagasi üks sõrmus saanud ja tema on selle sõrmuse kohe ära kautanud, -aga see sõrmus on tema kahe rahaga: 30 kop. wälja maksnud.

Kohus mõistis: Jaan Meierau peab I 3 rubla trahwi walla laekasse maksma ja peale seda weel need wölla pääwad mõisa härrale ära tasuma kui Liisu Bouming oma käega arsti all oli.

/Kohtu mõistedus sai täidetud s. 30 mal Sept. 1885./