Tallitaja annab ülles kohtule eile õhto tulli Kristob Limberg minno jure ja pallub, et jssa ja emma ei lasse tööd teha ja on wägga pahhad. Tallitaja saadis mehhed ja omma abbimehhe jarrel ja laskis neid (Karel Limberg ja naine Katri) kondori tuwa. Nüüd astub poeg Kristob ette ja rägib jssa ja emma ei lubba mind tööl käja ei lasse ka miski maksusid maksta, ollin küllas tööl tulli jssa ja emma wõtsid minno õmbluse riistad käest ärra ja weid koddo, olli püstol jures ka neil, ma läksin ka koddo wotsid riided seljast ärra ja ei lasknud ennam tööle. Peale selle sain riistad kätte ollin jälle tööl küllas tullid jälle eila hommiko wõtsid mino püssi seald ja weid ärra, ma läksin koddo emma ei lubanud mind ennam töle mena, ütles kui lähhed jssa on te peal püssiga wastas, kohhe lasseb sind, ma tullin ja näggin et ta te peal püssiga seisis läksin koddo taggasi, siis tulli jssa koddo järrel woddis riided minu seljast ärra ja panni lukku tahha, õhdo jäid maggama ma tullin ärra ja pallun et minna ennam ei tohi koddo minna. Nüüd sai se Karel Limberg ette kutsudud ja küssidud, agga ei rägi mitte sanna. Siis sai naine kutsudud enne kui kohdo laua jure tulli ütles ei lähhe kohto ette ja kohhod ei pea ollema, todi ette sai küssidud, ei rägi mitte sanna. Kohhos saadis neid wälja ja laskis neid kinni panna, tulli se naine uksest wälja ja ütles, kinni pantud uksi ei olle egga kinni ei lähhe. Tallitaja kulas nende tüdre käest kuddas koddo ellawad, agga tüddar ka kaebab et on pahhad, sai weel kuladud on kaks ööd köstri jures käinud ja köstri peale wägga pahhad olnud, miks köster nende poega sakramendi kirjutas, sedda ei olle tarwis on ütlenud ei pea ollema ei kirrikud ei koli ei kohhod, keik on ilma aega, on ahwartanud Neid tojad kes neid kondori tõid, kül sade nahha, mis teist saab ja omma pojale ütelnud, Tuddulinna külla peab puhd ollema. Sai protokol hagentrehile wälja andud.
Tallitaja annab ülles kohtule eile õhto tulli Kristob Limberg minno jure ja pallub, et jssa ja emma ei lasse tööd teha ja on wägga pahhad. Tallitaja saadis mehhed ja omma abbimehhe jarrel ja laskis neid (Karel Limberg ja naine Katri) kondori tuwa. Nüüd astub poeg Kristob ette ja rägib jssa ja emma ei lubba mind tööl käja ei lasse ka miski maksusid maksta, ollin küllas tööl tulli jssa ja emma wõtsid minno õmbluse riistad käest ärra ja weid koddo, olli püstol jures ka neil, ma läksin ka koddo wotsid riided seljast ärra ja ei lasknud ennam tööle. Peale selle sain riistad kätte ollin jälle tööl küllas tullid jälle eila hommiko wõtsid mino püssi seald ja weid ärra, ma läksin koddo emma ei lubanud mind ennam töle mena, ütles kui lähhed jssa on te peal püssiga wastas, kohhe lasseb sind, ma tullin ja näggin et ta te peal püssiga seisis läksin koddo taggasi, siis tulli jssa koddo järrel woddis riided minu seljast ärra ja panni lukku tahha, õhdo jäid maggama ma tullin ärra ja pallun et minna ennam ei tohi koddo minna. Nüüd sai se Karel Limberg ette kutsudud ja küssidud, agga ei rägi mitte sanna. Siis sai naine kutsudud enne kui kohdo laua jure tulli ütles ei lähhe kohto ette ja kohhod ei pea ollema, todi ette sai küssidud, ei rägi mitte sanna. Kohhos saadis neid wälja ja laskis neid kinni panna, tulli se naine uksest wälja ja ütles, kinni pantud uksi ei olle egga kinni ei lähhe. Tallitaja kulas nende tüdre käest kuddas koddo ellawad, agga tüddar ka kaebab et on pahhad, sai weel kuladud on kaks ööd köstri jures käinud ja köstri peale wägga pahhad olnud, miks köster nende poega sakramendi kirjutas, sedda ei olle tarwis on ütlenud ei pea ollema ei kirrikud ei koli ei kohhod, keik on ilma aega, on ahwartanud Neid tojad kes neid kondori tõid, kül sade nahha, mis teist saab ja omma pojale ütelnud, Tuddulinna külla peab puhd ollema. Sai protokol hagentrehile wälja andud.
