II
Kohto ees kaebas Mää Jürri Pootsmann et Rahhula külla assi olle üsna ukkas, mehhed olle ühheteisega ridus nenda et se assi ei tahta parrandada muido kui kohto läbbi, et se esimenne hakkatus on tulnud sest: Et Jaani Jürri Baumann on, Mäe Jürri, pöllu otsast tük maad ärra pärrinud. ja sedda mitto aastat prukinud. Ja nüid tahtnud weel rohkem, - tahtnud aeda otsekohhe ülle pöllo nurga tehha, ja Mäe Jürri ei olle lasknud, läinud sinna kelama siis tulnud sinna keik külla mehed kokko, kippund wäggise Mäe perreme kallale, - siis tulnud Mäe Jürri naene sinna appi, siis Adosauna Jaan olli Jürri naest söimanud, ja Ado Willem olle Jürri rindo kinni akkanud ja tahtnud tedda mahha panna ja ei ollegi muido lahhutust sanud kui Tallitaja on piddanud sinna minnema ja neid lahhutama. Siis naad käisid möisas härra jures kardi pealt watamas, - ja öigus on ikka Mä peremele jänud. Ja Ado Willem on Mä pereme heinama pealt kaska raiunud, ja Mä Jürri on leidnud, ja sallaja ärra tonud. siis tulnud Willem puid tagga otsima ja olle hirmus mä Jürrid söimanud ja aianud taggasi et ta ei olle raiunud Mä heinama pealt, - waid Pajaka metsast, ja Mä Jürri on tonud puud ta ette, siis ta on süü ommaks wötnud, ja lubbanud ühhe kasse wasto omma koplest sare puu assemele anda.
Mä Jürri on Ado koplest sare pu kassepuu wasto sand
Teine kord ollid jälle Määl sönnikut widdamas seal naad ollid jälle hirmsaste ridus: Kadaga peremees Jaan Kahnus , ja Ado Hans Piiskom on teine teist üsna werriseks peksnud. mä perre tuas. Sest Ado Wilem kui ta mä heinama pealt kased on raiunud, on ühhe kasse Kaddaga heinama pealt raiunud, ja sest on neile siis jälle riid tulnud, ja nenda hirmsaste, et leppimist ei olnud kui pärrast Hans lubbanud omma koplest ka sare mis ta isse olli istutanud, kasse wasto anda, nenda kui mä Jürri Willema käest sai
Siis naad on läinud 6. mehhega Ado koplest sare ärra raiuma, ja ei olle Willemale ühti sest räkinud
Willem tulnud roikaga nende kallale.
siis on mä Jürri wend Jaan on Willema kinni oidnud, ja s teised raiund sare mahha!
Sest se Jaan on soldat, seda ei tohtinud Willem lüa.
Noh siis on nende assi weel ennam ukka läinud: Willem on siis käinud kirriko härrale kaebamas ja üttelnud et naad olle ta naest lönud ja mä perremees ollenaad winaga joobnuks jootnud.
Siis sai Willem Lindmann ette kutsutud ja temma käest järrele kulatud. ja ta ütles et ta need puud olli kül raiunud agga mä perremele ei olle ta middagid kurha teinud, - waid ta on omma hädda käinud kirriko härrale kaebamas, ja ei tahtnud mitte sellega rahhul olla et naad sedda modi on tulnud ta akna alt puud mahha raioma, ja pealegi tedda weel kinni oidnud.
Willem on selle Hans Piiskomi wäimees ja temma assemel perremeks.
Siis sai Jaan kahnus ette kutsutud ja temma käest järrele kulatud, ja ta ütles et ta olnud sutäis wina sanud, ja olle Hansuga rido sanud, siis akkanud ta ka tahtma: sarepud kaske puu wasto nenda kui mäe Jürri sai. ja tunnistas et ta piddi süüallune ollema.
Ja Hans olli talle ka lubba annud raioda. Ja: Jaani Jürri, ja Adosauna Jaan, ja Ado Hans, ei olnud mitte kohtose tulnud, naad ollid ni samma kässo sanud kui teised, agga naad ollid wasto öölnud: möistko kohhos trahwi, mis meie sü wäärt, meie maksame wälja.
Siis kohhus möistis et piddid keik kes ridus on olnud 1.rubl trahwi maksma walla laeka, sest et ni mitto korda ollid leppinud, ja mitte leppitust sanud, waid ikka ridu jälle läinud ja leppitust kohto holeks annud ja neile kes kässo wasto pannud, ja mitte kohto ei tulnud, neile panni kohus 50.Cop jure, nenda kui, Jaan Leismann ja Jürri Baumann, need ollid kässo wastased. Ja Jaan kahnus, ja Willem Lindmann, said ka 50. kopik jure, sepärrast et Wilem olli need kassed raiunud, ja Jaan nenda hulga meestega sedda sare on läinud raiuma. Ja Kohhus andis neile aega 2. nädalat et siis keik raha piddi käe ollema, ja neile sai sedda keigile ette ööldud.
Allakirjotud:
Kohto wannem: Jaan Pertelsohn XXX
Jürri Brikenwelt XXX
Jaan Karkmann XXX
T. Lasmann [allkiri]
II
Kohto ees kaebas Mää Jürri Pootsmann et Rahhula külla assi olle üsna ukkas, mehhed olle ühheteisega ridus nenda et se assi ei tahta parrandada muido kui kohto läbbi, et se esimenne hakkatus on tulnud sest: Et Jaani Jürri Baumann on, Mäe Jürri, pöllu otsast tük maad ärra pärrinud. ja sedda mitto aastat prukinud. Ja nüid tahtnud weel rohkem, - tahtnud aeda otsekohhe ülle pöllo nurga tehha, ja Mäe Jürri ei olle lasknud, läinud sinna kelama siis tulnud sinna keik külla mehed kokko, kippund wäggise Mäe perreme kallale, - siis tulnud Mäe Jürri naene sinna appi, siis Adosauna Jaan olli Jürri naest söimanud, ja Ado Willem olle Jürri rindo kinni akkanud ja tahtnud tedda mahha panna ja ei ollegi muido lahhutust sanud kui Tallitaja on piddanud sinna minnema ja neid lahhutama. Siis naad käisid möisas härra jures kardi pealt watamas, - ja öigus on ikka Mä peremele jänud. Ja Ado Willem on Mä pereme heinama pealt kaska raiunud, ja Mä Jürri on leidnud, ja sallaja ärra tonud. siis tulnud Willem puid tagga otsima ja olle hirmus mä Jürrid söimanud ja aianud taggasi et ta ei olle raiunud Mä heinama pealt, - waid Pajaka metsast, ja Mä Jürri on tonud puud ta ette, siis ta on süü ommaks wötnud, ja lubbanud ühhe kasse wasto omma koplest sare puu assemele anda.
Mä Jürri on Ado koplest sare pu kassepuu wasto sand
Teine kord ollid jälle Määl sönnikut widdamas seal naad ollid jälle hirmsaste ridus: Kadaga peremees Jaan Kahnus , ja Ado Hans Piiskom on teine teist üsna werriseks peksnud. mä perre tuas. Sest Ado Wilem kui ta mä heinama pealt kased on raiunud, on ühhe kasse Kaddaga heinama pealt raiunud, ja sest on neile siis jälle riid tulnud, ja nenda hirmsaste, et leppimist ei olnud kui pärrast Hans lubbanud omma koplest ka sare mis ta isse olli istutanud, kasse wasto anda, nenda kui mä Jürri Willema käest sai
Siis naad on läinud 6. mehhega Ado koplest sare ärra raiuma, ja ei olle Willemale ühti sest räkinud
Willem tulnud roikaga nende kallale.
siis on mä Jürri wend Jaan on Willema kinni oidnud, ja s teised raiund sare mahha!
Sest se Jaan on soldat, seda ei tohtinud Willem lüa.
Noh siis on nende assi weel ennam ukka läinud: Willem on siis käinud kirriko härrale kaebamas ja üttelnud et naad olle ta naest lönud ja mä perremees ollenaad winaga joobnuks jootnud.
Siis sai Willem Lindmann ette kutsutud ja temma käest järrele kulatud. ja ta ütles et ta need puud olli kül raiunud agga mä perremele ei olle ta middagid kurha teinud, - waid ta on omma hädda käinud kirriko härrale kaebamas, ja ei tahtnud mitte sellega rahhul olla et naad sedda modi on tulnud ta akna alt puud mahha raioma, ja pealegi tedda weel kinni oidnud.
Willem on selle Hans Piiskomi wäimees ja temma assemel perremeks.
Siis sai Jaan kahnus ette kutsutud ja temma käest järrele kulatud, ja ta ütles et ta olnud sutäis wina sanud, ja olle Hansuga rido sanud, siis akkanud ta ka tahtma: sarepud kaske puu wasto nenda kui mäe Jürri sai. ja tunnistas et ta piddi süüallune ollema.
Ja Hans olli talle ka lubba annud raioda. Ja: Jaani Jürri, ja Adosauna Jaan, ja Ado Hans, ei olnud mitte kohtose tulnud, naad ollid ni samma kässo sanud kui teised, agga naad ollid wasto öölnud: möistko kohhos trahwi, mis meie sü wäärt, meie maksame wälja.
Siis kohhus möistis et piddid keik kes ridus on olnud 1.rubl trahwi maksma walla laeka, sest et ni mitto korda ollid leppinud, ja mitte leppitust sanud, waid ikka ridu jälle läinud ja leppitust kohto holeks annud ja neile kes kässo wasto pannud, ja mitte kohto ei tulnud, neile panni kohus 50.Cop jure, nenda kui, Jaan Leismann ja Jürri Baumann, need ollid kässo wastased. Ja Jaan kahnus, ja Willem Lindmann, said ka 50. kopik jure, sepärrast et Wilem olli need kassed raiunud, ja Jaan nenda hulga meestega sedda sare on läinud raiuma. Ja Kohhus andis neile aega 2. nädalat et siis keik raha piddi käe ollema, ja neile sai sedda keigile ette ööldud.
Allakirjotud:
Kohto wannem: Jaan Pertelsohn XXX
Jürri Brikenwelt XXX
Jaan Karkmann XXX
T. Lasmann [allkiri]
