PROTOKOLL

Kõo: Koosolekute protokollid (1843-1864)

LeidandmedEAA.3537.1.1
Kaader
107
108
109
Daatum29.11.1857
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Juhann Ibrus Peakohtumees
Hans Kalm Kohtumees
Maddis Liwer Kohtumees
Jaan Erm Kohtumees
M. Fricke Kirjutaja

Kõu Pikkali tallo rentnik Andres Konks kaebas et metsa waht Jürri Kolk kahhe aasta eest, temma linamaa päelt ennesse poja ja sullase läbbi sallaja ühhe kuhja linu tuggewaste kahhe koorma ossa warrastanut ja innessele koddo winut. Kui sel lina kuhhi olli warrastud, küssinut Andres Konks Jürri Kolki käest: "ehk juhtusid sinna kui metsawaht näggema kes minno linakuhja on warrastanud?" agga Jürri Kolk on wastanud, et temma sest linakuhjast ühtekid ei tea.

Ülle selle kaebasid Andres Konks, Maddis Lossmann ja Jürri Kütt, et metsawaht Jürri Kolk:

1., ennessele kronometsast üks tükk linamaad laastanud arwata 5 wakkamaad,

2., ennessele ühhe kople teinud kust kronometsa ärra raijunut,

3., Weeaugo linamaad Kust Metsa härra ärrakeelnut eina tehha ükka weel igga aasta niidab.

4., Kronometsast puid raijunut, aggude wisil kinni keidetud, agga kus 5 tolli jämmetad puud sees on, kellest puijest weel 7 Sülda ossa nähha on ja perrast weel koplest kolm sülda raijunut, ülle selle on weel kuuske raijunut, mis ei olle sülda pandut.

Metsawaht Jürri Kolk wastas, et temma Metsaherra kässu järrele selle linakuhja lasnut ennese poja erra tua, sest et need linad krono Metsast on tehtud olnut, ja et se temma rummalus olnut et temma ja temma poeg sedda sallamahti teinud, ja et temma nüi kui temma poeg sedda on Andres Konksule salganut, ja kaebas on Andres Konks ühhe weikesse kuuse mis eest Andres Konks 25 kop. õbb. metsa herra kässo jerrele trahwi peab maksma, ja et Lassisaare Mihkel Lossmann kolm noord kuuske mis arwata 3 Sülda pikkat ja 3 wersokki jämmetad kronometsast on warrastaunt.

Andres Konks kostis, et temma ühhe weikesse kuuse sest et se temma metsa piri äres kuiw on olnut on raijunut.

Mihkel Lossmann wastas, et metsawaht 13 kuuske temmale sauna ehhitamisse tarwis on andnut, ja et temma selle kolme teistkümne kuuse eest Metsawahhi Jürri Kolkile 10 päewa teinud ja ühhe puddeli Wiina eest mis temma Jürri Kolkile wiinut, weel eddespiddi puid towutanud anda.

mõistetud:

Sest et metsawaht Jürri Kolk ei woi mitte toeks tehha et need heinad mis temma Andres Konks linamaapäelt erra wiinut krono metsast on nitetud, maksab Jürri Kolk 2 koormad lino Jürri Küttile, sest et Andres Konks Jürri Küttile olli se linamaa niita andnut ja Jürri Kütt kui Andresse sullane need linat olli teinud ja trahwiks sest et need linad sallamahti ennesse poja läbbi errawarrastada lasnut, 3 Rubla Waestelaekasse. Keik teised kaebtussed saab koggokonna kohhus üllewatama ja selle ülle ennesse protokolli metsaherrale saadma.

Kohtomeeste üllewatamisse korral leidsid need sammad et Asu metsawaht Jürri Kolk Kronometsast laastanud:

1., Weeaugo linamaa, mis 125 küünart pik 125 küünart lai

2., Kople heinamaa mis 150       "           "     70       "        "

3., Teekõrwas nimmetud Kople Mihkle linamaa mis 250 küünart pik 75 küünart lai, selle peal üks tühhi kuhjalauwwa ja üks kuhhi lino 2 ehk 3 koormat suur.

4., Soo äres on üks Kuhhi arwata üks hea koorad suur mis Metsa alt on niednut.

5., Nitab temma krono metsast linamaa tükki nimmelt Seppa Jürri Lowwa, mis temmale nieta keeltud.

6., On 5 sülda puid, ja aggu seggaminne keitetud 9 sülda leitud. Kännud kust puid raijunut on 6 kunni 7 tolli jämmetad.

7., on temma paljo kuuske ja kaske rijunud selle linamaa aejaks mis temmal Karrola moisa metsa sees on, ja sedda aeda metsa päewatega tehha lasknut. Sedda aeda ei olleks mitte waja, sest et se linna mitte karjamade waid moisa metsa sees om.

Weel tähhendame ennesse poolt, et Jürri Kolki wasta jo kaks korda enne nisuggust kaebtussi on olnut ja temma Kossarti härra aegas ihhunuhtlust on sanut.

Kõu Pikkali tallo rentnik Andres Konks kaebas et metsa waht Jürri Kolk kahhe aasta eest, temma linamaa päelt ennesse poja ja sullase läbbi sallaja ühhe kuhja linu tuggewaste kahhe koorma ossa warrastanut ja innessele koddo winut. Kui sel lina kuhhi olli warrastud, küssinut Andres Konks Jürri Kolki käest: "ehk juhtusid sinna kui metsawaht näggema kes minno linakuhja on warrastanud?" agga Jürri Kolk on wastanud, et temma sest linakuhjast ühtekid ei tea.

Ülle selle kaebasid Andres Konks, Maddis Lossmann ja Jürri Kütt, et metsawaht Jürri Kolk:

1., ennessele kronometsast üks tükk linamaad laastanud arwata 5 wakkamaad,

2., ennessele ühhe kople teinud kust kronometsa ärra raijunut,

3., Weeaugo linamaad Kust Metsa härra ärrakeelnut eina tehha ükka weel igga aasta niidab.

4., Kronometsast puid raijunut, aggude wisil kinni keidetud, agga kus 5 tolli jämmetad puud sees on, kellest puijest weel 7 Sülda ossa nähha on ja perrast weel koplest kolm sülda raijunut, ülle selle on weel kuuske raijunut, mis ei olle sülda pandut.

Metsawaht Jürri Kolk wastas, et temma Metsaherra kässu järrele selle linakuhja lasnut ennese poja erra tua, sest et need linad krono Metsast on tehtud olnut, ja et se temma rummalus olnut et temma ja temma poeg sedda sallamahti teinud, ja et temma nüi kui temma poeg sedda on Andres Konksule salganut, ja kaebas on Andres Konks ühhe weikesse kuuse mis eest Andres Konks 25 kop. õbb. metsa herra kässo jerrele trahwi peab maksma, ja et Lassisaare Mihkel Lossmann kolm noord kuuske mis arwata 3 Sülda pikkat ja 3 wersokki jämmetad kronometsast on warrastaunt.

Andres Konks kostis, et temma ühhe weikesse kuuse sest et se temma metsa piri äres kuiw on olnut on raijunut.

Mihkel Lossmann wastas, et metsawaht 13 kuuske temmale sauna ehhitamisse tarwis on andnut, ja et temma selle kolme teistkümne kuuse eest Metsawahhi Jürri Kolkile 10 päewa teinud ja ühhe puddeli Wiina eest mis temma Jürri Kolkile wiinut, weel eddespiddi puid towutanud anda.

mõistetud:

Sest et metsawaht Jürri Kolk ei woi mitte toeks tehha et need heinad mis temma Andres Konks linamaapäelt erra wiinut krono metsast on nitetud, maksab Jürri Kolk 2 koormad lino Jürri Küttile, sest et Andres Konks Jürri Küttile olli se linamaa niita andnut ja Jürri Kütt kui Andresse sullane need linat olli teinud ja trahwiks sest et need linad sallamahti ennesse poja läbbi errawarrastada lasnut, 3 Rubla Waestelaekasse. Keik teised kaebtussed saab koggokonna kohhus üllewatama ja selle ülle ennesse protokolli metsaherrale saadma.

Kohtomeeste üllewatamisse korral leidsid need sammad et Asu metsawaht Jürri Kolk Kronometsast laastanud:

1., Weeaugo linamaa, mis 125 küünart pik 125 küünart lai

2., Kople heinamaa mis 150       "           "     70       "        "

3., Teekõrwas nimmetud Kople Mihkle linamaa mis 250 küünart pik 75 küünart lai, selle peal üks tühhi kuhjalauwwa ja üks kuhhi lino 2 ehk 3 koormat suur.

4., Soo äres on üks Kuhhi arwata üks hea koorad suur mis Metsa alt on niednut.

5., Nitab temma krono metsast linamaa tükki nimmelt Seppa Jürri Lowwa, mis temmale nieta keeltud.

6., On 5 sülda puid, ja aggu seggaminne keitetud 9 sülda leitud. Kännud kust puid raijunut on 6 kunni 7 tolli jämmetad.

7., on temma paljo kuuske ja kaske rijunud selle linamaa aejaks mis temmal Karrola moisa metsa sees on, ja sedda aeda metsa päewatega tehha lasknut. Sedda aeda ei olleks mitte waja, sest et se linna mitte karjamade waid moisa metsa sees om.

Weel tähhendame ennesse poolt, et Jürri Kolki wasta jo kaks korda enne nisuggust kaebtussi on olnut ja temma Kossarti härra aegas ihhunuhtlust on sanut.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS