Tuli ette Kadri Kendsimon, Jaan Ilwese nõu all ja kaebas, tema on ennast ja oma wana isa, kes juba sada aastad wana on, siiamaale toitnud, aga nüüd on ka tema wanadusest nõrk ega jõua ennast enam toita; et nüid tema poeg teda ega tema wanad isa toita ei taha, siis palub ta kohut, et kohus tema poega Jüri Kendsimoni sunniks temale moona ja ülespidamist andma.

Kaebduse peale wastas Jüri Kensimon tema ei wõi oma ema ega wana isad mitte toita, sest et isa warandus, keik nende kätte on jäänud ja nemad ise ennast toita on lubanud, aga korterid ei keelata neile mitte ka on ta neile nii paljo maad annud kui nad on teha jõudnud,

Mõistus:

Jüri Kendsimon peab niikaua kui ta seda praegust kohta peab ja tema ema Kadri ja wanaisa Jaan Ilwesele neidsammasid toitma ja korterid andma.

Se Mõistus sai kuulutud.