Liso Hommuk kaipas, et Jakob Ellamik om minno pesnu, nink tahhap minno majast wälja ajada ja om tõise koddapolitse maja wõtnu, pintsli Karl; temma lõi minnole 4 kõrd lõmmu suggaraka ja tõukas jallaga wasta rindu.
Jakob Ellamik tulli kohto ette nink temmale om se Liso Hommuku kaipus ette loetu. Selle päle ütles Jakob Ellamik: "Minna ei olle Lisa Hommukut pesnu, ei ka minkisuggust muud üllekohhut tennu, Liso Hommuk om üts inniminne kes keddagi innimist rahhul ei pea, trotsip ja teotap ütte puhku, ja pallotap aija pauid, nink kissup kattussest õlgi ja pannep katla alla pallama. Temma wõip omma poja manno minna egga silma pilk, minnol ei olle temmaga middaki teggemist. "
Tunnistaja Jakob Pawel tunnistas: "Minna es olle selle tülli allustus otsa man, enge minna kuuldse kui ikmisse helli tõusis, sis lätsi minna kaema, nink mõtlessi, et, ehk om sääl mõnni ärrä koolnu. Kui minna tarre astse, sis näggi minna et Jakob Ellamik 2 kõrd jallaga Liso Hommukule rindu wasta lei; Liso sõssar Häddü Hommuk pandse wöö koddamisse peele kaklejade wahhele ja tännitas: "Ärrä tappetas!" Muud ei olle minna nännu ei ka kuuldnu.
Tunnistaja Hindrik Weiermann tunnistas: "Minna suggisi latse pääd ja kuuldse kui Jakob Ellamik ja Liso Hommuk tõine tõist sõimasiwa, sääl näggin minna kui Jakob Ellamik Liso Hommukut 5 kõrd pirru suggaraka kurra olla päle lei ja kats kõrd jallaga rindu wasta tõukas, sedda näggi Jakob Pawel ka." Muud ei tija minna ennämb tunnistada.
Otsus.
Et Jakob Ellamik Liso Hommukut om pesnu, massap Jakob Ellamik Liso Hommukule 5 Rubla wallo rahha nink 3 Rubla trahwi waeste ladiku. Katte näddala sissen olgo se rahha sisse mastu.
Neile kohtokäujelle omma ka ne L. T. S. 1861 § 773, 774 ette kulutedu, mes selle man tullep tähhele panda, kui surembat kohhut tahhat käwwä.
Jakob Ellamik, kes selle kohto otsussega rahhule ei olle, om ka se lubbakirri antu surembat kohhut käwwä.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Karl Post XXX
" Rein Hist XXX
" Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
Liso Hommuk kaipas, et Jakob Ellamik om minno pesnu, nink tahhap minno majast wälja ajada ja om tõise koddapolitse maja wõtnu, pintsli Karl; temma lõi minnole 4 kõrd lõmmu suggaraka ja tõukas jallaga wasta rindu.
Jakob Ellamik tulli kohto ette nink temmale om se Liso Hommuku kaipus ette loetu. Selle päle ütles Jakob Ellamik: "Minna ei olle Lisa Hommukut pesnu, ei ka minkisuggust muud üllekohhut tennu, Liso Hommuk om üts inniminne kes keddagi innimist rahhul ei pea, trotsip ja teotap ütte puhku, ja pallotap aija pauid, nink kissup kattussest õlgi ja pannep katla alla pallama. Temma wõip omma poja manno minna egga silma pilk, minnol ei olle temmaga middaki teggemist. "
Tunnistaja Jakob Pawel tunnistas: "Minna es olle selle tülli allustus otsa man, enge minna kuuldse kui ikmisse helli tõusis, sis lätsi minna kaema, nink mõtlessi, et, ehk om sääl mõnni ärrä koolnu. Kui minna tarre astse, sis näggi minna et Jakob Ellamik 2 kõrd jallaga Liso Hommukule rindu wasta lei; Liso sõssar Häddü Hommuk pandse wöö koddamisse peele kaklejade wahhele ja tännitas: "Ärrä tappetas!" Muud ei olle minna nännu ei ka kuuldnu.
Tunnistaja Hindrik Weiermann tunnistas: "Minna suggisi latse pääd ja kuuldse kui Jakob Ellamik ja Liso Hommuk tõine tõist sõimasiwa, sääl näggin minna kui Jakob Ellamik Liso Hommukut 5 kõrd pirru suggaraka kurra olla päle lei ja kats kõrd jallaga rindu wasta tõukas, sedda näggi Jakob Pawel ka." Muud ei tija minna ennämb tunnistada.
Otsus.
Et Jakob Ellamik Liso Hommukut om pesnu, massap Jakob Ellamik Liso Hommukule 5 Rubla wallo rahha nink 3 Rubla trahwi waeste ladiku. Katte näddala sissen olgo se rahha sisse mastu.
Neile kohtokäujelle omma ka ne L. T. S. 1861 § 773, 774 ette kulutedu, mes selle man tullep tähhele panda, kui surembat kohhut tahhat käwwä.
Jakob Ellamik, kes selle kohto otsussega rahhule ei olle, om ka se lubbakirri antu surembat kohhut käwwä.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Karl Post XXX
" Rein Hist XXX
" Jaan Reiljan XXX
" Sahkri Pik XXX
