Krusäugo körtsmik Karel Seelberg kaewab: Et temmal 5 mal Decembril hommiko kel 1. ja 2. wahhel 75 rupla ärra warrastadi, (17 wanna höbbe Rupla tükki, ja 58 rupla pabberid ja penikest rahha) nüüd rägiwad temma 3 tunnistus meest: Jagub Orno Keila möisast tulnud, Jürri Wiljas käinud labbida järrel, Karel Kaling tulnud Tallinnast, ja Keila Kirriko al Kloga körtsis (olnud) kello 11 ne aial olnud.
Siis on linna poolt kolm meest hobbosega sõites tulnud, nimmetud körsi ees kinni piddand ja sisse läinud, seal on Keila mehhed üht worimehhe poisi selgelt tunnud Karel Kesk nimmi.
Siis küssis Jagub Orno: Kus teie lähte? Nemma wastasid: "Meie lähme Baldeski raudte pärrast, ja hommiko kel 8 peame seal ollema, lippusi pannema, ja ka hahheladega möetma."
Siis hakkasid minnema agga saa sammu pealt tullid taggasi, siis wötsid pole kordelt wina, ja sakuskad peale, ja siis hakkasid teist korda minnema, agga mööda Aapalu maanteet just Krusiaugo körtsole, agga mitte Baldeski maanteet kus naad piddid minnema. Siis watasime holega järrel, ja jubba arwasime: Mis raudte watajad nemmad on? Need on kelmid miks naad teist teed lähwad, agga töeste ei wöinud ka teada, agga ommeti on tee pime ehk tulewad taggasi, ja tükki aia pärrast kuulsime müürina tullewad siis watasime holega järrel: Ja just need sammad kolm meest ollid, ja läksid kange söidoga agga körtso sisse ennam ei tulnud. Kel olli siis werend kolm, ja jäime rahho.
Agga sel ösel on Krusiaugo körtsmik üsna rahhaga maggand, ja hommiko poolt üks körd ülles ärgand ja siis öue läinud seal liggi on keik rahha olnud, agga werend werst linna pool on häkkiste söitu kuulda olnud, körtsmik möttelnd tullewad, agga läind linna pole. Siis ta läind tuppa, wötnud tulle ülles ja läinud ka kambre, seal näind et rahha olnud wöetud, siis läinud keldri ja näind et akna koht olnd kangiga sureks tehtud, ja sealt sisse ja wälja käitud. Siis warsti hakkand linna pole minnema, ja leind werendi wersta pealt körsust linna pole aina sülle täie asseme, siis tulnud Keilasse, seal saand üllewal nimmetud juttu kuulda, pallund sealt neid mehhi ennesega seltsis, sest Keila mehhest teadsid kus se worimehhe pois ellab.
Kaewand Kartalile, se kutsund worimehhe Jagub Raud senna, wartal küsind: Kas sinno pois söitis eile öhta wälja? Worimees ütles: Jah! Kel 6 ühhe saddulseppa selliga Jögiso möisa. Siis todi pois senna ja temma rääkis ka sesamma jut, wartal küsis: kas tuntsite sedda selli? möllemad wastasid: Ei tunnud.
Nüüd küssiti keila meeste käest: Kas nemmad wankert ja hoost tunnewad? Keila mehhed näitasid wälja, siis küssis wartel perreme kaest: Kas on Need?
Perremees wastas: Jah sammad.
Koddosed rahwas on selle aiaga körtsu liggitalt, kus need eina körred maas ollid, ühhe wärwitud wankre pulga leidnud, ja nüüd teist kord linnas käidud on se pulk wägga senna wankre külgi passinud. Jöggisult on ka järrel kulatud pölle seal wöerast selli nähha olnud.
Ja muud ennam pölle teada kui: Tallitaja on körtsus käinud ja sedda keldre auko wadanud et se selge tössi on.
Kohto pewawannem Karl Lilleberg XXX
I körwamees Karel Kärnberg XXX
II körwamees Karel Elling XXX
Krusäugo körtsmik Karel Seelberg kaewab: Et temmal 5 mal Decembril hommiko kel 1. ja 2. wahhel 75 rupla ärra warrastadi, (17 wanna höbbe Rupla tükki, ja 58 rupla pabberid ja penikest rahha) nüüd rägiwad temma 3 tunnistus meest: Jagub Orno Keila möisast tulnud, Jürri Wiljas käinud labbida järrel, Karel Kaling tulnud Tallinnast, ja Keila Kirriko al Kloga körtsis (olnud) kello 11 ne aial olnud.
Siis on linna poolt kolm meest hobbosega sõites tulnud, nimmetud körsi ees kinni piddand ja sisse läinud, seal on Keila mehhed üht worimehhe poisi selgelt tunnud Karel Kesk nimmi.
Siis küssis Jagub Orno: Kus teie lähte? Nemma wastasid: "Meie lähme Baldeski raudte pärrast, ja hommiko kel 8 peame seal ollema, lippusi pannema, ja ka hahheladega möetma."
Siis hakkasid minnema agga saa sammu pealt tullid taggasi, siis wötsid pole kordelt wina, ja sakuskad peale, ja siis hakkasid teist korda minnema, agga mööda Aapalu maanteet just Krusiaugo körtsole, agga mitte Baldeski maanteet kus naad piddid minnema. Siis watasime holega järrel, ja jubba arwasime: Mis raudte watajad nemmad on? Need on kelmid miks naad teist teed lähwad, agga töeste ei wöinud ka teada, agga ommeti on tee pime ehk tulewad taggasi, ja tükki aia pärrast kuulsime müürina tullewad siis watasime holega järrel: Ja just need sammad kolm meest ollid, ja läksid kange söidoga agga körtso sisse ennam ei tulnud. Kel olli siis werend kolm, ja jäime rahho.
Agga sel ösel on Krusiaugo körtsmik üsna rahhaga maggand, ja hommiko poolt üks körd ülles ärgand ja siis öue läinud seal liggi on keik rahha olnud, agga werend werst linna pool on häkkiste söitu kuulda olnud, körtsmik möttelnd tullewad, agga läind linna pole. Siis ta läind tuppa, wötnud tulle ülles ja läinud ka kambre, seal näind et rahha olnud wöetud, siis läinud keldri ja näind et akna koht olnd kangiga sureks tehtud, ja sealt sisse ja wälja käitud. Siis warsti hakkand linna pole minnema, ja leind werendi wersta pealt körsust linna pole aina sülle täie asseme, siis tulnud Keilasse, seal saand üllewal nimmetud juttu kuulda, pallund sealt neid mehhi ennesega seltsis, sest Keila mehhest teadsid kus se worimehhe pois ellab.
Kaewand Kartalile, se kutsund worimehhe Jagub Raud senna, wartal küsind: Kas sinno pois söitis eile öhta wälja? Worimees ütles: Jah! Kel 6 ühhe saddulseppa selliga Jögiso möisa. Siis todi pois senna ja temma rääkis ka sesamma jut, wartal küsis: kas tuntsite sedda selli? möllemad wastasid: Ei tunnud.
Nüüd küssiti keila meeste käest: Kas nemmad wankert ja hoost tunnewad? Keila mehhed näitasid wälja, siis küssis wartel perreme kaest: Kas on Need?
Perremees wastas: Jah sammad.
Koddosed rahwas on selle aiaga körtsu liggitalt, kus need eina körred maas ollid, ühhe wärwitud wankre pulga leidnud, ja nüüd teist kord linnas käidud on se pulk wägga senna wankre külgi passinud. Jöggisult on ka järrel kulatud pölle seal wöerast selli nähha olnud.
Ja muud ennam pölle teada kui: Tallitaja on körtsus käinud ja sedda keldre auko wadanud et se selge tössi on.
Kohto pewawannem Karl Lilleberg XXX
I körwamees Karel Kärnberg XXX
II körwamees Karel Elling XXX
