Tõnsu peremees Jaan Tromp kaewas: Et see wäga liig olla mis Keila poisid teda ja kõiki meie walda sõimata ja teutada. Suure reede õhta läinud tema hoost metsast koju tooma, aga üks Karjaküla mees kutsunud teda kõrtsu sisse ühe wäikse wõla pärast. Warsti tulnud Keila mehi wiis tükki Jakob Waikling, Juhan Wederik, Kustas Ewing, Kustas Ausing, Juhan Kullerkan senna ja hakata häbemata sõimuga teda ja kõiki walda teutama tema läinud uksest wälja koju poole Keila mehet tulnud järele ja hüüdnud: meie tahame sind tappa ehk kül ise rauad saame! teutand ka meie walla kohut see peab kui hoora riist olema!
Tunnistusmees Jaan Kesberg on need sõnad selgeste kuulnud aga põle tunda saanud mis sugune Keila mees see oli.
Mõni päew hiljem on (üks Jak) nende seast Jakob Waikling ise tunnistanud et Juhan Widerik on need hirmsad sõnad üttelnud, Tallitaja abimehe Karel Pellmann ja Jaan Kesberg wastu.
Keila poisid wastanud: Körtsus on nemad käinud ei ole nemad seal kedagi kiusanud ega sõimanud, Jakob Waikling üksi on seda kiuste laulu õues laulnud aga toas mitte sõnagi ja ajab ka tagasi tema ei ole mitte üttelnud et Juhan Wederik ähwardanud, et teda waletakse tema peale.
Kohus mõistis: Keila poisid ei tohi mitte hulga wiisi meie kõrtsu kiusama tulla, ega meie walla rahu rikuma peawad Kustas Ausing, Kustas Elwing, Juhan Wederik, Juhan Kullerkann igaüks kaks rubla (2 rub) Jakob Waikling kolm rubla (3 rub) misk tema sõimas. Summa 11 rubla. Ja see raha saab kiriku waeste hääks.
Wälja ei saand ühti maksetud.
/Nõudsid suuremad kohut/
Tõnsu peremees Jaan Tromp kaewas: Et see wäga liig olla mis Keila poisid teda ja kõiki meie walda sõimata ja teutada. Suure reede õhta läinud tema hoost metsast koju tooma, aga üks Karjaküla mees kutsunud teda kõrtsu sisse ühe wäikse wõla pärast. Warsti tulnud Keila mehi wiis tükki Jakob Waikling, Juhan Wederik, Kustas Ewing, Kustas Ausing, Juhan Kullerkan senna ja hakata häbemata sõimuga teda ja kõiki walda teutama tema läinud uksest wälja koju poole Keila mehet tulnud järele ja hüüdnud: meie tahame sind tappa ehk kül ise rauad saame! teutand ka meie walla kohut see peab kui hoora riist olema!
Tunnistusmees Jaan Kesberg on need sõnad selgeste kuulnud aga põle tunda saanud mis sugune Keila mees see oli.
Mõni päew hiljem on (üks Jak) nende seast Jakob Waikling ise tunnistanud et Juhan Widerik on need hirmsad sõnad üttelnud, Tallitaja abimehe Karel Pellmann ja Jaan Kesberg wastu.
Keila poisid wastanud: Körtsus on nemad käinud ei ole nemad seal kedagi kiusanud ega sõimanud, Jakob Waikling üksi on seda kiuste laulu õues laulnud aga toas mitte sõnagi ja ajab ka tagasi tema ei ole mitte üttelnud et Juhan Wederik ähwardanud, et teda waletakse tema peale.
Kohus mõistis: Keila poisid ei tohi mitte hulga wiisi meie kõrtsu kiusama tulla, ega meie walla rahu rikuma peawad Kustas Ausing, Kustas Elwing, Juhan Wederik, Juhan Kullerkann igaüks kaks rubla (2 rub) Jakob Waikling kolm rubla (3 rub) misk tema sõimas. Summa 11 rubla. Ja see raha saab kiriku waeste hääks.
Wälja ei saand ühti maksetud.
/Nõudsid suuremad kohut/
