Ette tuleb kaebaja lahti lastud soldat Mihkel Lilleprom, tema kaebab: Et tema wend ja wenna naene, ja weel üks teine, mõisa sulase naene Juhan Taringi naene Liisu tema naese Mari peale wäga paha jutu teinud. See olla kaks last enesest ära wisanud ja ei tea mis nüüd kolmandaga teha. Seda kõik üks Ohtu mõisa sulase Jaan Alteri naene Tiina wälja rääkinud ja enamd see läbi kuulda saanud, tema nüüd aga sellega rahu ei wõi jääda.

Wend, Juhan Lilleprom wastab: tema ei teada selle tühja jutust midagi wõib Mihkle oma joobnust pea jutt olla.

Mari Johani naene rägib: Sui olla Mihkle naene ise tema wastu jutustanud. Kui Mihkel joobnud on siis tema armastab ikka waletada. Nimelt: "Enne oli minu naesel tihti lapsi, aga nüüd on ta targem ja wiskab enesest ära." Muid tühje jutusi on nemad siis weel jutustanud, ja heas sõbruses ära lahkunud- Tema rääkinud ühe teise naesele ja sest see tühi jutt tõusnud.

Waidlesid wastamini, aga ühti tõetunnistust ei olnud ühe ega teise poolt.

Kohus noomis niisuguse tühja tutude pärast kaunis tubli. Selle peale lepisiwad ära ja ei lubanud enam seda teha.

Kohtu mõistmist ei olnud.

/Lepisid ära/

Kohtu peawanem Juhan Witsmann XXX

Kõrwamehed Hans Elling XXX Tõnis Elling XXX

Kirjutaja H. Trass (allkiri)