Ette tuli kaewaja: Mihkel Alter (Klogal raud=tee töömees Liiwaski mäe pudkast). tema teinud kewade oma poja Juhanile Nietwälja mõisas sea ja lamba hoidmise kauba, kolm siga ja kolm lammast, ani ka sügise poole järel wadata.

Pois lasknud sead kord raudtee ääre minna. Walitseja wõtnud siis poisi kraest kinni ja annud wiis hoopi kepiga üle selja, ka poisi sõrmenukid katki, tema läinud järele küsima, walitseja wastanud: Ma olen ta kuratile annud ja annan weel! Pois lastud ka teenistusest lahti. 

Walitseja wastas: pois ei ole mitte üks waid mitu kord sead lasknud pahantust teha ja wiimaks weel üle raudtee rukisse siis on tema kül raest kinni wõtnud korda kolm kepiga mööda selga annud poisi sõrmed olnud enne werised aga tema ei tea kust need saanud.

Pärast löömist on poisi isa joobnud peaga teda häbemata kombel teotanud ja ka mõisa proua ees hirmsal wiisil karjunud et see seeläbi haigeks saanud.

Seie juure tunnistus: Madli Abelselt näinud et Mihkel tõeste joobnud olnud.

Waidlesiwad wastamini: ühelt poolt ööldakse wiis hoopi kepiga saanud, pois ka lahti lastud, teine poolt aga kolm hoopi kepiga antud, ja et pois ise ära läinud.

Kohus tegi otsust: Nietwälja walitseja peab poisile hoopide eest maksma neli rubla (4 rubla). Mihkel Alter joobnud pea ja oma rumala sõnade eest: walla laeka trahwi üks rub wiiskümmend kop. 1 rub. 50 kop.

/Nõudsiwad suuremat kohut/