Tönno Sild räkis et olnut weljas aja aeres kui se Püssi pauk on leinut ja on neinut et Püssi trop kattusse päel on akkanut pöllema, - selle päel on temma üks puu Jaan Kallo kätte annut ja Jaan Kallo tahtnut selle puuga selle troppi mahha tömmada agga se puu on lühhike olnut se päel on Tönno Sild temmale pikkema puu andnut, kellega kah ei olle mahha sanut. - Jaan Kallo ütleb et Hindrik Pertmann jubba enne weljas on olnut kui temma ja kolm sammo körtsist erra olnut ja ütlend minno Püssi warw on erra minna lassen omma Püssi lahti ja selle päel on Püssipauk keinut ja perrast sedda Jaan Kallo neinut et Püssi trop kattusse päel olnut ja aeja puuga tahtnut mahha surruda agga perrast selle päel warsti leinut temma Jaan Kallo reie alla ja neinut et keik rehheallose kattus jubba põllenut. -

Soldat Hans Olbrei ütleb et temma Unnakwerre Kõrtsi liggidal pühhapaew hommiko püssi lasnut merki ja pühhapäew ohto kah körtsi jures olnut kui körts pöllennut. -

Andres Ibrus ütleb et Soldat Hans Olbrei pühhapäew hommiko kella 7 ajal ennesse püssiga merki lasnut, - ja et Andres Ibrus kah pühhapaew ohto körtsi jures olnut kui körts jubba ülleültse pöllenut. -

Karel Anwelt räkib et temma ratsa obbusega Pernisarest tulnut körtsi leinut ja Obbust körtsi jures kindi keidnut kui Püssi pauk keinut ja temma nähhes karras kaks seddemit mahha kukkunut selle päel körtsi all ümber ringi watanut agga sest et temma keddagi ei olle neinut on temma körtsi leinut. Kui temma Karel Anwelt körtsi kambre ukse jure sanut on Hindrik Pertmann temma jerrel tulnut ja körtsi naese kaest reddelit küssinut. - Selle päel wastanud körtsinaene mis sinna reddeliga teed? nende sönnade wahhel ütlenut Karel Anwelt wist Hindrik Pertmann laskenut körtsi pöllema agga on Karel Anwelt siske körtsi jäunt ja körtsinaene körtsist welja leinut, - selle päel temma Karel Anwelt kah rehhe alla welja leinut ja on neinut et kapsa aeda poolt körtsi kattus pöllenut. -

Jaan Paal räkib et temma körtsist welja trulnud kussele ja neinut et Püssi trop kattusse päel olnut, körtsi leinut ja teistele kes körtsis ollid ütlenut tulge welja körts pölleb, - sedda troppi on Jaan Paal kui weljas olnut kattusse päel kui Piibo tulli neinut ja kui temma körtsist welja tulnut on tulli keskpaiko rehheallose olnut. Se koht mis pöllenut on selle line jure olnut. -

Rein Kask ütleb et temma wiie teiste meestega on Soo päel senni kui Painaste körtsi jure leinut ja widdewikko jelle Unnakwerre körtsi jure taggasi tulnud, - selle päel kui nemmad tagga körtsi kambres olnut ja korra kulanut ja welja leinut keik se terwe körtsi kattus pöllenut kah korstna jurest. -

Tönnis Wahter ütleb et temma pühhapäew enne launat teiste meestega jahhi päel leinut ja widdewikko aeg Unnakwerre körtsi jure taggasi tulnud tema Wahter on körtsi ja tahha kambre leinut ja körts on puu püsti innimesse teis olnut. - Körtsis on olnut nimmelt Olli Perrest endine Körtsimees Jaan Kalm ja Tönno Kalm üks Wastomoisa mees Michel Toriew Mardi tallost, Hindrik Kalm ja Jaan Paal, Tönno Säsk, Tönno Pohla, Tönnis Kotsar, Hans Wahter sepp, Jaan Allik, Tenno Eestsaar, Tenno Lään, Jaak Pais, Loigo Tönno Loig, Jürri Loig, Tönnis Kasik, Ans Repmann, Jaak Tamm, Andres Rehhepöld, Jaan Sild, Tönno Sild, Rein Saar, Tönno Kotsar, Ans Kiemann, Tönno Ibrus, Rein Kask ja Hans Sugga. -

Maddis Kuld tunnistab et endine Unnakwerre körtsimees Jaan Kalm nende sannadega minnewal kewwdi Kangro körtsis on uut Unnakwerre Körtsimeest Jaak Heinthali ehwartanud, - "temma peab kerwama tullewal kewwadil peab temma kui körwend warres säelt minnema. - Endine Unnakwerre körtsimees Jaan Kalm on se kord körtsis olnut kui körts pöllema akkanut agga kohhe kui tulli welja leinut körtsi jurest koddo leinut. -

Hans Milber räkis et endine Unnakwerre körtsimees Jaan Kalm Unnakwerre körtsis enne kui temma säelt errä leinut, ütlend et Unnakwerre külla keik peab meie surma näggema. -

Maddis Adam tunnistab et temma perremees Karel Wallo räkinut et endine Unnakwerre körtsimees Jaan Kalm temmale ütlenut et Unnakwerre Körtsimees Jaan Heinthal ei pea sel kewwadil middagi kaupelda sama, - enne kewwadi peab puuhas ollema kui niisk woi kas kerwaks. -

Moistedut:

Et se assi keige Protokolliga keiserlikko silla kohto üllekulamisse ja möistmesse päel saab andut.