Ette tuli kaebaja Tallipere sulane Mihkel Wiesmann: Nelipühi wiimse püha õhtu juhtunud tema Kruusiaugu kõrtsu, wäga pisut aega wiitnud tema toas warsti läinud õue, tema järele tulnud kaks mõisa sulast ka wälja, Hans Lammann ja Hans Kulmann, esimine ähwardanud teda tugewaste, aga teine löönud teda paar korda wastu silmi ja tõmmanud teda pikali maha rõhunud tugewaste, nõnda et külje kondid praegu haiged ja silmad paistenud, ilma et tema neile oleks midagi teinud ehk ütelnud.

Mõisa sulased wastasid: Nemad olla teda sellepärast ähwardanud, ja Hans Kulmann ka löönud, mikspärst Mihkel nende sõpra Juhan Sibergi narrinud.

Kohus käskis neid ära leppida. Poisid leppisid selle kaubaga et mõisa sulased pidid peremehe sulase päewa maksma peremehele.

Kohus mõistis: Et mõisa sulased ilma asjata kõrtsus tüli tegid: kumbki üks rubla trahwi walla laeka maksma.

/Lepisid ära/