Ette tuli kaebaja Hans Wielas (Keilast elab Tallinas) ja rääkis wälja Willemi waname koer kiskus minu jalad katki kolmest kohast, tema tahtis ära lepida ja lubas mulle napsu raha, kuidas mina napsu rahaga wõin ära lepida, waid nouan 10 rbl. hõb. Mina läksin Altperesse tööle ja koer tuli tänawas minu kallale, perenaene ajas koera minu kallalt ära.

Willemi peremees Kustas Weilmann sai ette kutsutud, tema rääkis wälja: Minu perenaene pole mitte näenud, kas koer on teda kiskunud, wõi mitte, senna wahele ütleb kaebaja: mõistke teie kül kohut, aga mina sest ei küsi ühtegi, kül ma tean, kus kohus on. Willemi peremees lubab üks rbl. lepituseks maksta ööldes, wõib olla ehk on kiskunud, ehk ei ole.

Kohus mõistis: Et midagi tunnistust ei ole, kas on kiskunud ja haawu pole ka midagi olnud, kui temale näitas (kohtu kõrwa mehe T. Rosenbladtile) siis maksab Kustas Weitmann tema omast lubatud 1 rbl. Seda ei wõtnud kaebaja wastu, waid lubas suurt kohut käja.