Mai Melzow ja temmä essa olli man tulli ette ja kaiwas: et temmal om selle Michel Waldka wäärlats sanu, ja nõud ka selle latse kaswadamist ehk ülles piddamist Michel Wald kaest, ja se latse samine om olnu 14. nowembril 1873. Peter Trei linna talkun, ja Mai ütles et ennämb joht ei olle temmä minno man käünu ei kunnagi. -

Michel Wald wabbandas et temma ei olle omm ihho Mai Melzowi külge pandnu tooperrast, ja ütles kül hennast temma man tol kõrral Peter Trei linna talgun maggawat, ni kui tallo poisal to mood om, ent muid olle minna kül kulnu kes selle Mai Melzowika om ellanu, se om Michel Nawwi, kõnneli et temmal Mai Melzowika lats saap, ja selle perrast läts temma Wennemale ärra kuulja olli sääl Petre naine Marri Kull, Sohwe Wahher, Karli Kõiwsar ja Peter Trei.

Peter naine Marri Kull tunnistas, et Michel Nawwi kõnneli Kirrapa kõrtsin, ni et minna pea ärra minnema moskwa male tooperrast et Mai Melzowil saap lats se om minno jaggo ja minnol naist koheki wõtta ei olle, ni sis kolme näddali perrast läts ka ärra, tood kuld Sohwe Wahher ka. -

Peter Trei tunnistas, et Michel Nawwi om üttelnu et minnol om waija ärra, minnol tulle Mai Melzowika teggemist, ja naist mul kohheki wõtta ei olle. 

Sohwe Wahher ei olle wiggantuse perrast wõinu ette tulla. -

Ka Karli Kõiwsaar ei olle kotton olnu, om wori pääl olnu selle ei olle wõinu ette tulla.

Holtre wallast Jaan Kull tunnistas et kui minna se Michel Waldka Peter Trei linna talgun olli, sis kui kiik ärra lätsi sis naksi lumme saddama, sis lätsime Michel Wald ja se tütrek ja min(n)a ollekõlkusehe sis sääl ollime ütte tunni aigu, ent sääl lin(n)a talgun es  sa Michel Wald Mai Melzowile middagi teta sis olli minna neil liggi.

Hindrik Wäisweer tunnistas et Johhan Rähm om minnole kõnnelnu, et tem(m)a ollewat 2 kõrd Mai Melzowile pandnu minnewa Michklipäiwa aigu.

Johhan Rähm wabband kül, ent perrast üttel et egga minna ütsinda temmaga ellanu ei olle, minna olle kül mittu kõrd temmale pandnu, ja sääl om jo nore poisi ennambast käünu ja tennu.

Hindrik Wäisweer Jaan Samosoon  ja Peter Zopp neidma tija et ne omma pandnu tälle.

Jaan Samosoon tunnistas minna kül ennamb wabbanda ei sa, selle et ma muile ärra olle kõnnelnu, minna olle kül pandnu, paar aastat taggasi sääl om wäimelast wennelane wantka ja minno meistre Jaan Lill ja paljo poisa kedda ma tija temmale pandnu, tood teedwa ja Werro ja Wäi-

mala poisi et Mai Melzow lask hendale panda kes essi taht.

Mõistet. Koggokunna kohhus mõist tühjas Mai Melzowi kaibust, selle perrast 

1. et 7 kuud om sest ajast möda, kui Michel Wald olli Mai Melzowi man seni kui latse sündimiseni.

2, et Jaak Kull tunnistas et Michel Wald ei olle toll ööl Mai Melzowika sedda tööd tennu, nink Mai Melzow ütles et ei kunnagi enne ei perrast olle Michel Wald temma man olnu.

3, omma ka mu poisi tunnistanu henda Mije man olnu, ja häütüt tööd tennu.

4. om Michel Nawwi päle tunnistet, kes nüüd Wenne male om ärra lännu om üttelnu et se latse hendaga ollewat.

Mõistminne kulutet sel 28 oktober 1874.

                                        Pä kohtumees: Jaan Melz

                                         Kohtumees: Peter Werro.

                                              do.           Peter Wahher

Jaan Melzow Mai Melzowi essa kulutas et temma selle mõistmisega rahhu ei olle, palles prottokolli wälla mes tälle ka anda lubbati.

Se prottokol wälja ant sel 5. nowemb 1874.

                                Koggo konna kohtu kirjotaja P Zopp.