Patti mõisarentnik Hindrek Kuil Kaebab 19 Sept. õhtu kella 7 ja 9 wahel olla temal uus rehi ärapõlenud, arwab et Karl Kask olla rehe põlema pannud,- sest enne kui rehe põlema hakkanud tulnud Willem Bernardil 1 1/3 wakkamaad rehest kaugel maande peal wasto ja kui Bernard kodo saanud, mis rehest umbes arwata 1 werst kaugel olla, hakkanud rehi põlema,- ja nii kuida ametnikudele 20 septembr, s.a. näitanud, läinud kamashsi jäljed kohe rehe juurest üle põllo mõisasulaste tuppa ja kui rehe põlema hakkanud, selle peale kohe olnud Karl Kask mõisasulaste tares,- rehe kahjo kõige põhuga ja wiljaga mis sääl sees olnud, olla 800 Rubla wäärt,-

igatseb et kohus kurjategiad awalikuks uuriks,-

Karl Kask sai ette toodud ja wastab: sel õhtul kui rehe pölenud, läinud enne põlemist körtsist Kolmete tüdrukutega Juula ja Ann ja kolmas olnud weike kui Kikka teest mööda, põlenud rehest 1/5 wakkamad kaugel, siis pööranud üksene jälle mööda teed tagasi ja läinud mööda maanteed rehest mööda, rehe olla maandest kaugel umbes arwaata poolwakkamad ja läinud ikke mööda teed sulaste tuppa, kamashit olnud temal kül jalgas, aga üle pöllu ei olla tema mitte sulaste tuppa, waid mööda teed läinud,- kui Willem Bernard temal rehe lähedal wasto tulnud, olnud õhtu koit lai ja walge olnud suur ja peale seda hakkanud rehi 1/4 - 1 tund aega põlema, ja sulaste toas olnud umbes arwada üks tund, saal kõnelenud kõige pealt kubja naesega,- kui tee peal Willem Bernardiga kõnelenud, tulnud ka Hans Janson nende jure,- kõnelenud nattuge aega ja iga üks läinud oma teed, kui sulaste tuppa ei olla temal teisa mitte wasto tulnud,-

Willem Bernard tunistab: see õhtul kui mõisa rehe ärapõlenud, olnud tema kõrtsis ja ka Karl Kask, kel käinud juba 8 peal kui kodo läinud ja kõnes olewa rehest 1 1/2 wakkamaad kaugel, tulnud Karl Kask temal wasto, tema küssimise peale wastanud; käinud Jäärja pool selle peale tulnud Hans Janson temal perras siis lainud nemad kodu ja Karl Kask kõrtsi poole,- wasto tulemise kohast olla tema kodo circa 1 wert kaugel, tema läinud kaunis kärmi, sest wiibinud hiljaks ja kui kodo saanud rietu maha ja peetud ühte palwet ja rehe kattus põlenud juba suures tules,-

Hans Janson tunnistab: kui tema kodo läinud, kõnelenud Karl Kask ja Willem Bernard rehe lähedal maandi peal, nattukese aea perast läinud tema ja Willem Bernard koio ja Kask läinud mõisa poole. minnes ei olla tagasi waadanud, kui kodu saanud ja söönud siis ütlenud isa, et rehe põleda.-

Emmy Laar tunistab: Kui rehe põlenud olnud ka Karl Kask sääl ja õige rõõmus, läinud tantsites Andrus Kurmi ja Hendrik Tombergiga Lappi tare poole ja ütlenud; Kuilil on nüüd jälle pauk, hobune warasti tal ära, puud poleti ära, rehe põleb nüid, kes teab mis peale selle weel saab,-

Kohtunik eesistnik Otto Leesment andis protokolli: tema lasknud 20 Sept k.a. pääw peale rehe pölemist, Karl Kaske kamashit tuua ja passinud nende jalge peale mis mõisa põllal mulla peal olnud, kust arwata peale rehe põlema panemist Karl Kask mõisa sulaste tuppa lainud ja need jäled ja kamashit passinud wäga ühte ja olnud wärsked jälled,- sest kamashitel olla pooled tallad all ja need pole tallede nurgad pikkus, loogamuava õnes, läkus, kõik ja kumbgi jallal olnud üks ja üks,-

Kohtumees Andrus Miglau andis oma tunistus nii sammuti kui Otto Leesment protokolli,-

Jaanus Nuggis tunistab: Jüri Reimann rääkinud temale sel õhtul kui Kuilli rehe põlenud, läinud tema Jaak Mättasega nimi Luiga külase tüdrukuid otsima ja läinud mõisa suure rehe eest läbi ja Lauga ütlenud rehe jures piistame sia ka tuld, siis saame hea walge.-

Karl Kask ütleb, tema ei olla ilmaski üle mõisa nurme künni kamashidega käinud.-

Otsus: et see protokoll Keiserliko Paernu Sillakohtu parema järele uurimiseks ja otsuse andmiseks läkkitada.-

Kohtumees O Leesment

         "           J Puk

         "          Andrus Miglau +++