Tulli kohto ette Arro karjamoisa rentnik Karel Roose nink kaibas temma rentno kewwaja 1870 Mihel Pallo'ga poole karjamoisa maad sedda moodo ülle kahhe kokko.
Kumbagil piddi ollema 3 tööinnemist kiik töö piddi üttewiisi tettus saama söög ühhes söödo. Moisa herra rent 175 R. pooles makstus, nink siis kui perre palk nink keik muu maja kullo makstus, piddi maja sisse tullek mis weel ülle jääp pooles tehhut saama, nii et temma Karel Roose pool nink Mihel Pallo pool piddi saama.
Nüüd kaibas Karel Roose et Mihel Pallo om ütsinda henda ühhe Obbosega nink temma om wie innemissega igs töön ollu.
Weel antis Karel Roose ülles om temma Tarwastust ütten toonu
| 8 wakka Rükki |
24 Rb |
| 8 " Keswi |
16 |
| 1 püt Soola |
7 " 50 |
| 2 wakka Tangu |
6 " |
| 1 püt Räimä |
12 " |
| 4 Lehma lüpsno 4 kuud a kuu 10 |
40 " |
|
105 50 kp |
sedda om keik Karel Roose henda poolt kullutano nink pallus Roose neide kahhe wahhel selletada ja erra moista; sest Pallo om kasso hendale pooles wõttnu ehk kül tööd es olle pooles tenno.
Kutsoti ette Mihel Pallo nink üttel selle perrast et Roosel ei olle rohkemb ollu kui 75 R rentis massa siis om tedda palluno henda poolt 100 R maksa nink temaga ühhes sedda kohta wõtta nink lubbanu Roose kiigest kassust temmale pool anda, töö perrast ei ollewat neil könned ollu.
Roose ollewat kül Tarwastust wilja töönu ent mitte niida palju sedda wöiwat töise poole rentnik Hans Kuttman tunnistada, nink kui ka Roose henda poolt rohkemb kullutanu siis om temmale keik pöhk saanu Ellagit ülle talwe piddada nink om sest maja sagist henast kige lastega toitnu sullase ja karjuse palk maksnu nink temma Pallo om siis kiigest perra jänu wiljast töisel kewwajal pool saanu et waewalt henda sisse masseto 100 rubla gälle kätte saanu ent omma Aasta tööwaewa mitte üits koppik.
Ülles anto tunnistaja Hans Kuttman andis ülles Karel Roose om Tarwastust toono
| 7 wakka Rukk |
21 R |
| 4 " Keswi |
8 |
| 1 1/2 " Tango |
4 50 |
| 1 püt Soola |
7 50 |
| 1 " Räimi |
12 |
| Suma |
53 Rb |
Kutsoti ette Tarwasto walla mees Johan Warblane kes neide Karel Roose ja Mihel Pallo leppingo man ollu nink tunnist neide könne ollu niida rent massawa pooles keik töö teewa pooles nink keik sisse tullek teewa pooles.
Koggogonnakohto moistus
Se willi, Sool ja Räime arwati tunnistaja ütlemisse perra 53 R nink
| massap Mihel Pallo sellest poole Karel Roosel taggasi s.o. |
26 R 50 K |
| nink massap weel Pallo Roosele ütte tütriko palk |
15 " |
|
41 R 50 |
Karel Roose noudminne Lehma lüpsmisse eest arwati tühjas sest keik pöhk ja Eina saiwa temmale karja ülle talwe piddamisses.
Sest et pool renti kumbagil 87 R 50 Kp piddi ollema ja Mihel Pallo 100 R maksno massap Roose taggasi 12 R 50
Nink peap selle perra a weel maksma 29 R.
Päkohtomees Mihel Koch
man istja Johan Uint
man istja Jan Pikson
Karel Roose es olle selle moistussega rahhul.
Sedda moistust saige kohto käigille Tallorahwa Sädusse ramato perra 1860 aastast § 772-773 perra kulutetus, nink suuremba kohto käimisse lubba täht kätte antus. 4dal Novembril Prottocoll anto.
kirjotaja MWaldner [allkiri]
Tulli kohto ette Arro karjamoisa rentnik Karel Roose nink kaibas temma rentno kewwaja 1870 Mihel Pallo'ga poole karjamoisa maad sedda moodo ülle kahhe kokko.
Kumbagil piddi ollema 3 tööinnemist kiik töö piddi üttewiisi tettus saama söög ühhes söödo. Moisa herra rent 175 R. pooles makstus, nink siis kui perre palk nink keik muu maja kullo makstus, piddi maja sisse tullek mis weel ülle jääp pooles tehhut saama, nii et temma Karel Roose pool nink Mihel Pallo pool piddi saama.
Nüüd kaibas Karel Roose et Mihel Pallo om ütsinda henda ühhe Obbosega nink temma om wie innemissega igs töön ollu.
Weel antis Karel Roose ülles om temma Tarwastust ütten toonu
| 8 wakka Rükki |
24 Rb |
| 8 " Keswi |
16 |
| 1 püt Soola |
7 " 50 |
| 2 wakka Tangu |
6 " |
| 1 püt Räimä |
12 " |
| 4 Lehma lüpsno 4 kuud a kuu 10 |
40 " |
|
105 50 kp |
sedda om keik Karel Roose henda poolt kullutano nink pallus Roose neide kahhe wahhel selletada ja erra moista; sest Pallo om kasso hendale pooles wõttnu ehk kül tööd es olle pooles tenno.
Kutsoti ette Mihel Pallo nink üttel selle perrast et Roosel ei olle rohkemb ollu kui 75 R rentis massa siis om tedda palluno henda poolt 100 R maksa nink temaga ühhes sedda kohta wõtta nink lubbanu Roose kiigest kassust temmale pool anda, töö perrast ei ollewat neil könned ollu.
Roose ollewat kül Tarwastust wilja töönu ent mitte niida palju sedda wöiwat töise poole rentnik Hans Kuttman tunnistada, nink kui ka Roose henda poolt rohkemb kullutanu siis om temmale keik pöhk saanu Ellagit ülle talwe piddada nink om sest maja sagist henast kige lastega toitnu sullase ja karjuse palk maksnu nink temma Pallo om siis kiigest perra jänu wiljast töisel kewwajal pool saanu et waewalt henda sisse masseto 100 rubla gälle kätte saanu ent omma Aasta tööwaewa mitte üits koppik.
Ülles anto tunnistaja Hans Kuttman andis ülles Karel Roose om Tarwastust toono
| 7 wakka Rukk |
21 R |
| 4 " Keswi |
8 |
| 1 1/2 " Tango |
4 50 |
| 1 püt Soola |
7 50 |
| 1 " Räimi |
12 |
| Suma |
53 Rb |
Kutsoti ette Tarwasto walla mees Johan Warblane kes neide Karel Roose ja Mihel Pallo leppingo man ollu nink tunnist neide könne ollu niida rent massawa pooles keik töö teewa pooles nink keik sisse tullek teewa pooles.
Koggogonnakohto moistus
Se willi, Sool ja Räime arwati tunnistaja ütlemisse perra 53 R nink
| massap Mihel Pallo sellest poole Karel Roosel taggasi s.o. |
26 R 50 K |
| nink massap weel Pallo Roosele ütte tütriko palk |
15 " |
|
41 R 50 |
Karel Roose noudminne Lehma lüpsmisse eest arwati tühjas sest keik pöhk ja Eina saiwa temmale karja ülle talwe piddamisses.
Sest et pool renti kumbagil 87 R 50 Kp piddi ollema ja Mihel Pallo 100 R maksno massap Roose taggasi 12 R 50
Nink peap selle perra a weel maksma 29 R.
Päkohtomees Mihel Koch
man istja Johan Uint
man istja Jan Pikson
Karel Roose es olle selle moistussega rahhul.
Sedda moistust saige kohto käigille Tallorahwa Sädusse ramato perra 1860 aastast § 772-773 perra kulutetus, nink suuremba kohto käimisse lubba täht kätte antus. 4dal Novembril Prottocoll anto.
kirjotaja MWaldner [allkiri]
