Tulli ette wallawannem Jaan Uint nink kaibas 21n Märzil 1870 om temma selle walla Wosse tallo perris ostja Jürri Andersoniga kes jooba 1862 aastal selle tallo erra kaubelnud nink Arro perrisherra kätte 600 R. sisse massno, se kaup tenno et sedda ostmisse kaupa kiige kontrahti täitmissega ommale wöttap, Nii kui man ollew kauba leht näitap.
Nüid kaibas Uint om ennegi se Wosse tallo Jürripäiwast 1870 1871 aastani temma käen ollu, ning ei olle Jürri Anderson ei ka Arro perrisherra poolt Jakopbäiwal 1870 temmale kulutedo et se tallo tõises aastas ennamb temma kätte ei jäeta enne kui 1matsel Märzil 1871 om temma Moisa länno ja edimatse poole 1871 Aasta Jntressi rahha pakkuno, siis om Arro perrisherra üttelnu et temma käest jntressi rahha wasta ei wõtta, ent käsknu Kreiskohto man massa kui tahap. Selle pääle länno Jaan Uint Kreiskohto näitano henda kaauba lehhe ette, kelle pääle temma käest 50 R. Jntressi rahha ning 200 kapitaali masso mis Arro perrisherral selle Wosse tallo eest weel saada wasta wõeto om.
Jaan Uint antis ülles Jürri Anderson om temma käest kätte saanu - 164 R.
Pääle selle nõudis kahjo tassomist
1. ütte sullase Aasta palk is Wosse tallo jaos olli wöeto ning enamb walla es woi laske, sest et tallo erra andmist jlda teeda saige - 55 R.
2. niidasammote ütte suwwilisse palk, talwe korten, suwwe Lehma piddamainne n.n.e. - 67 R.
3. 3. ütte tüttrikko palk - 18 R.
4. kaits Obbust mis selle tallo jaos jäeto neide ülle piddaminne a. 25 R. - 50 R.
5, kuus Karja Ellagat neide ülle piddaminne - 66 R.
6, kuus wakkamaad Rügga rohkemb tetto kui wasta wõttnu arwas 8 seement se om 16 Tsetwert 10 R. a Tst. - 160 R.
Kewwaja 1871 walmis künneto:
4 wakkama Röakort a 1 R. - 4 R.
4 " Toumaad walmis künneto ja erra äestedo 6 R a. wakkama - 24 R.
Summa - 602 R.
Walla wannem Jaan Uint pallus kohto selletust ja moistust kes temmale sedda kahjo erra massap.
Kutsoti ette Jürri Anderson ning wastas temma perrast olles se kaup Jaan Uinti wahhel kindmas jäänu, ent se om Moisaherra teggeminne ollu et se Wosse tallo Jaan Uinti käest erra wõeto om.
Selle rahha perrast 164 R. üttel Jürri Anderson saap kül õige ollema, ent meil om weel henda wahhel selletust.
Moistus.
Nii kui Jürri Andersoni kwitongi näitawa om Jaan Uint noudminne öige, ning peap Jürri Anderson 164 Rubla Jaan Uintile taggasi massma.
| 1, ütte sullase palk arwati täwwelikkos |
55 R. |
| 2, " suwwilisse palk n.n.e. arwati |
54 " |
| 3, " tüttriko palk arwati täwwelikkos |
18 " |
| 4, Röanurm arwati 5 seement se om 10 Tsetwert 10 R. a Tswt |
100 " |
| 5, katte Obbusse piddaminne arwati |
50 " |
| 6, kuwwe karja Ellaja piddaminne arwati |
66 " |
| 9, Röanurme arriminne arwati |
17 " 70 K. |
| 10, Roakorre kündminne arwati tühjas |
|
| Summa |
354 R. 70 K. |
Se kahjo saamisse noudminne ei putto Jürri Andersonile nii kui Prottocoll R näitap.
Ennegi Jürri Andersoni hool et temma kaup Jaan Uintiga täwwelikkos saap ehk rahha 164 R. taggasi annap.
Jürri Anderson es olle selle moistussega rahhol.
Se moistus saige kohtokäijille Sädusse ramato perra 1860 Aastast § 772 - 773 erra selletetus.
Päkohtomees Mihel Koch XXX
abbi " Johan Uint XXX
abbi " Johan Ronk XXX
Tulli ette wallawannem Jaan Uint nink kaibas 21n Märzil 1870 om temma selle walla Wosse tallo perris ostja Jürri Andersoniga kes jooba 1862 aastal selle tallo erra kaubelnud nink Arro perrisherra kätte 600 R. sisse massno, se kaup tenno et sedda ostmisse kaupa kiige kontrahti täitmissega ommale wöttap, Nii kui man ollew kauba leht näitap.
Nüid kaibas Uint om ennegi se Wosse tallo Jürripäiwast 1870 1871 aastani temma käen ollu, ning ei olle Jürri Anderson ei ka Arro perrisherra poolt Jakopbäiwal 1870 temmale kulutedo et se tallo tõises aastas ennamb temma kätte ei jäeta enne kui 1matsel Märzil 1871 om temma Moisa länno ja edimatse poole 1871 Aasta Jntressi rahha pakkuno, siis om Arro perrisherra üttelnu et temma käest jntressi rahha wasta ei wõtta, ent käsknu Kreiskohto man massa kui tahap. Selle pääle länno Jaan Uint Kreiskohto näitano henda kaauba lehhe ette, kelle pääle temma käest 50 R. Jntressi rahha ning 200 kapitaali masso mis Arro perrisherral selle Wosse tallo eest weel saada wasta wõeto om.
Jaan Uint antis ülles Jürri Anderson om temma käest kätte saanu - 164 R.
Pääle selle nõudis kahjo tassomist
1. ütte sullase Aasta palk is Wosse tallo jaos olli wöeto ning enamb walla es woi laske, sest et tallo erra andmist jlda teeda saige - 55 R.
2. niidasammote ütte suwwilisse palk, talwe korten, suwwe Lehma piddamainne n.n.e. - 67 R.
3. 3. ütte tüttrikko palk - 18 R.
4. kaits Obbust mis selle tallo jaos jäeto neide ülle piddaminne a. 25 R. - 50 R.
5, kuus Karja Ellagat neide ülle piddaminne - 66 R.
6, kuus wakkamaad Rügga rohkemb tetto kui wasta wõttnu arwas 8 seement se om 16 Tsetwert 10 R. a Tst. - 160 R.
Kewwaja 1871 walmis künneto:
4 wakkama Röakort a 1 R. - 4 R.
4 " Toumaad walmis künneto ja erra äestedo 6 R a. wakkama - 24 R.
Summa - 602 R.
Walla wannem Jaan Uint pallus kohto selletust ja moistust kes temmale sedda kahjo erra massap.
Kutsoti ette Jürri Anderson ning wastas temma perrast olles se kaup Jaan Uinti wahhel kindmas jäänu, ent se om Moisaherra teggeminne ollu et se Wosse tallo Jaan Uinti käest erra wõeto om.
Selle rahha perrast 164 R. üttel Jürri Anderson saap kül õige ollema, ent meil om weel henda wahhel selletust.
Moistus.
Nii kui Jürri Andersoni kwitongi näitawa om Jaan Uint noudminne öige, ning peap Jürri Anderson 164 Rubla Jaan Uintile taggasi massma.
| 1, ütte sullase palk arwati täwwelikkos |
55 R. |
| 2, " suwwilisse palk n.n.e. arwati |
54 " |
| 3, " tüttriko palk arwati täwwelikkos |
18 " |
| 4, Röanurm arwati 5 seement se om 10 Tsetwert 10 R. a Tswt |
100 " |
| 5, katte Obbusse piddaminne arwati |
50 " |
| 6, kuwwe karja Ellaja piddaminne arwati |
66 " |
| 9, Röanurme arriminne arwati |
17 " 70 K. |
| 10, Roakorre kündminne arwati tühjas |
|
| Summa |
354 R. 70 K. |
Se kahjo saamisse noudminne ei putto Jürri Andersonile nii kui Prottocoll R näitap.
Ennegi Jürri Andersoni hool et temma kaup Jaan Uintiga täwwelikkos saap ehk rahha 164 R. taggasi annap.
Jürri Anderson es olle selle moistussega rahhol.
Se moistus saige kohtokäijille Sädusse ramato perra 1860 Aastast § 772 - 773 erra selletetus.
Päkohtomees Mihel Koch XXX
abbi " Johan Uint XXX
abbi " Johan Ronk XXX
