Wallawannemb Jaan Uint kaibas sel kewwajal 1870 kui temma Wosse tallo perrisostja Jürri Andersoniga se kaup olli erra tenno, et sedda Wosse tallo pääle tetto ostmisse kaupa henda pääle wõttap, saanu temma kuulda et Moisaherra sedda Wosse tallo Johan Mittile olli erra lubbanu.
Et agga Jürripäiw käen ollu ning Mitt weel middagi maja kraami es olle toono siis saatis Moisaherra koggogonna kohto manno üits täht 30mal Aprillil 1870 et wallawannemb J. Uint sedda Wosse tallo wallitsust henda kätte wöttap. Pääle selle tullu Johan Mitt Arro moisa ja tenno Arro=perrisherra een enditse päkohtomehhe Johan Lucht, abbi Jaan Koch, nink Mihel Pedius Jaan Uintiga se lepping; Walla wannemb Jaan Uint woip sedda temmast erra kaubeldo Wossetallo ommale wõtta, andnu omma Eenkontraht Moisa herra kätte, selle pääle kirjotanu moisaherra leppingo täht kelle pääle nimmitedo tunnistaja keik henda nimme om pandnu nidasammote ka Johan MItt.
Selle perra arwas wallawannem Uint om temma täwweste Moisa perrisherra loaga ning Johan Mitt poolt et temma henda Eenõigust erra andnu sedda Wossetallo ostmisse öigust ommale saanu.
Kutsoti ette Johan Mitt ning üttel temma om kül üits täht wasta wõttnu, ent ollewat erra kadduno. Johan Mitt es ütle malledawat mis sääl tähhe päl om saisnu, se ollewat ennegi meelen sest ollu herra een kõnne Suwwiste pühhi ning Jaanipäiwa wahhel olles piddino Jaan Uint sedda rahha erra massma mis temmal Jürri Andersoni kaest saada om.
copia protokollist 19. Nvbr. 1871 № 24
Olliwa wallawannemba Jaan Uint noudmisse perra Eennimmitedu tunnistaja Johan Lucht, Jaan Koch, ning Mihel Pedius ette kutsoto ning tunnistiwa kewwaja 1870 warsti pääle Jürri päiwa om Johan Mitt Arro=perrisherra käest üits leppingo täht wasta wõtnu, et temma henda Eenõigust ning kontrahti erra annap, ja woip wallawannem Jaan Uint Wosse maja henda kätte saada, ent peab ennegi sest rahhast mis Jürri Anderson temma käest saap niida paljo kinnipiddama, et temma Johan Mitt omma kätte saap mis Andersonile andnu.
Koggogonna kohto moistus.
kolme tunnistaja tunnistusse perra om Johan Mitt henda Eenõigust Wosse tallo ostmisse ülle Jaan Uinti kätte andnu.
Siis om ennegi Johan Mitt selle man süidi et Jaan Uint sedda suurd kahjo om saanu, sest kui Mitt tõine kord kauba wahhele ei olles tullo, siis olles Jaan Uint Wosse tallo perrisostja ollu.
Nink peap siis Johan Mitt sedda Jaan Uint kahjo noudmist mis Prottocoll № 11 erra moisteto 354 R 70 massma.
Johan Mitt es olle sellega rahhul et temma massma panti.
Jaan Uint es olle sellega rahhul et temma nõudminne wahhembas arwati.
Se moistus saige kohtokäijille Sädusse ramato perra 1860 Aastast § 772-773 erra selletedo ja Obbusse lehhe kätte anto.
Wallawannemba läbbi Prottocoll Kihhelkonna kohto wiido.
Päkohtomees Mihel Koch XXX
abbi " Johan Uint XXX
abbi " Johan Ronk XXX
Wallawannemb Jaan Uint kaibas sel kewwajal 1870 kui temma Wosse tallo perrisostja Jürri Andersoniga se kaup olli erra tenno, et sedda Wosse tallo pääle tetto ostmisse kaupa henda pääle wõttap, saanu temma kuulda et Moisaherra sedda Wosse tallo Johan Mittile olli erra lubbanu.
Et agga Jürripäiw käen ollu ning Mitt weel middagi maja kraami es olle toono siis saatis Moisaherra koggogonna kohto manno üits täht 30mal Aprillil 1870 et wallawannemb J. Uint sedda Wosse tallo wallitsust henda kätte wöttap. Pääle selle tullu Johan Mitt Arro moisa ja tenno Arro=perrisherra een enditse päkohtomehhe Johan Lucht, abbi Jaan Koch, nink Mihel Pedius Jaan Uintiga se lepping; Walla wannemb Jaan Uint woip sedda temmast erra kaubeldo Wossetallo ommale wõtta, andnu omma Eenkontraht Moisa herra kätte, selle pääle kirjotanu moisaherra leppingo täht kelle pääle nimmitedo tunnistaja keik henda nimme om pandnu nidasammote ka Johan MItt.
Selle perra arwas wallawannem Uint om temma täwweste Moisa perrisherra loaga ning Johan Mitt poolt et temma henda Eenõigust erra andnu sedda Wossetallo ostmisse öigust ommale saanu.
Kutsoti ette Johan Mitt ning üttel temma om kül üits täht wasta wõttnu, ent ollewat erra kadduno. Johan Mitt es ütle malledawat mis sääl tähhe päl om saisnu, se ollewat ennegi meelen sest ollu herra een kõnne Suwwiste pühhi ning Jaanipäiwa wahhel olles piddino Jaan Uint sedda rahha erra massma mis temmal Jürri Andersoni kaest saada om.
copia protokollist 19. Nvbr. 1871 № 24
Olliwa wallawannemba Jaan Uint noudmisse perra Eennimmitedu tunnistaja Johan Lucht, Jaan Koch, ning Mihel Pedius ette kutsoto ning tunnistiwa kewwaja 1870 warsti pääle Jürri päiwa om Johan Mitt Arro=perrisherra käest üits leppingo täht wasta wõtnu, et temma henda Eenõigust ning kontrahti erra annap, ja woip wallawannem Jaan Uint Wosse maja henda kätte saada, ent peab ennegi sest rahhast mis Jürri Anderson temma käest saap niida paljo kinnipiddama, et temma Johan Mitt omma kätte saap mis Andersonile andnu.
Koggogonna kohto moistus.
kolme tunnistaja tunnistusse perra om Johan Mitt henda Eenõigust Wosse tallo ostmisse ülle Jaan Uinti kätte andnu.
Siis om ennegi Johan Mitt selle man süidi et Jaan Uint sedda suurd kahjo om saanu, sest kui Mitt tõine kord kauba wahhele ei olles tullo, siis olles Jaan Uint Wosse tallo perrisostja ollu.
Nink peap siis Johan Mitt sedda Jaan Uint kahjo noudmist mis Prottocoll № 11 erra moisteto 354 R 70 massma.
Johan Mitt es olle sellega rahhul et temma massma panti.
Jaan Uint es olle sellega rahhul et temma nõudminne wahhembas arwati.
Se moistus saige kohtokäijille Sädusse ramato perra 1860 Aastast § 772-773 erra selletedo ja Obbusse lehhe kätte anto.
Wallawannemba läbbi Prottocoll Kihhelkonna kohto wiido.
Päkohtomees Mihel Koch XXX
abbi " Johan Uint XXX
abbi " Johan Ronk XXX
