Kohto ette astus Krusiaugo Jürri Beek,ja kaebas, et temma naene on ärra surnud ja selle naese poeg on omma surnud emmast järreljänud warra ärra winud, (sest tal olli lesk naene naeseks) mis ehk weel temma issa pärralt olnud, ja Jürril ei olnud se naesega mitte lapsi järrel.

Temma naese poeg, (ehk temma wõeras poeg) Jakob Krüer sai ette kutsutud, ja temma ütles et ta ei olle muud ärra winud mis temma issa pärralt on, ja mis emma on enne surma temmale lubbanud.

Ja kohhus mõistis neile nenda: Need asjad mis se naesel enne olnud, sawad temma poiale, ja mis naad nüüd seltsis korjand sawad Jürrile nemmad jäid möllemad sega rahhule.

assi olli ärratehtud said leppitud.