Tulli ette Märt Laagos Suure Kongotast ning kaibas
Aastal 1864 andno temma Peter Jönson kätte 25 R. ning Aastal 1865 Andres Laagos kätte 100 R. Tawitze tallo ostmisse pääle nink nemma ei tahha talle erra massa.
Olli ette kutsoto Peter Jönson ning antis wastust temma ei olle mitte üits koppik Märt Laagos käest wottnu ennegi Laagusse Essa käest 2650 R.
Saige ette kutsoto Andres Laagus ning wastas, minna ei olle mitte üits koppik welle Märti käest wõttnu, ennegi Essa käest olle minna saanu 435 R.
2sel Julil 1871 tunnistas siin koggogonna kohto een neide welli Hans Laagos temma kirjotanu welle Andresse kässo pääle welle Mertile kwitong et welli Andres om welle Märti käest 125 R. wõttnu.
Märt Laagus antis tunnistajas Jaak Kilg Lukke wallast kes man ollu kui welli Andres 100 R wõttnu.
Nimmitedo tunnistaja es olle kutsmisse pääle tullu, niidasammmote olli Peter Jönson tullemata jäänu.
Moistus
Hans Laagos tunnistusse perra om Andres Laagos welle Märt Lagussele 125 Rubla pääle kwitong lasknu andnu ning peap sedda rahha 125 R. henda welle Märt Lagus'sele 8sa päiwa sehhen erra massma.
Selle moistussega olli Märt Laagos rahhul. Andres Laagus kulutas suuremba kohto käimist.
Se moistus saige kohtokäigille Tallo rahwa Sädusse ramato perra 1860 Aastast § 772-773 erra selletetus ning Andres Lagussele Oppusse leht täämba kätte antus.
Päkohtomees Mihel Koch [allkiri]
abbi Johan Uint XXX
abbi Jaan Pikson XXX
Prottocoll anto sel 4al April 1872 kirjotaja M Waldner [allkiri]
Tulli ette Märt Laagos Suure Kongotast ning kaibas
Aastal 1864 andno temma Peter Jönson kätte 25 R. ning Aastal 1865 Andres Laagos kätte 100 R. Tawitze tallo ostmisse pääle nink nemma ei tahha talle erra massa.
Olli ette kutsoto Peter Jönson ning antis wastust temma ei olle mitte üits koppik Märt Laagos käest wottnu ennegi Laagusse Essa käest 2650 R.
Saige ette kutsoto Andres Laagus ning wastas, minna ei olle mitte üits koppik welle Märti käest wõttnu, ennegi Essa käest olle minna saanu 435 R.
2sel Julil 1871 tunnistas siin koggogonna kohto een neide welli Hans Laagos temma kirjotanu welle Andresse kässo pääle welle Mertile kwitong et welli Andres om welle Märti käest 125 R. wõttnu.
Märt Laagus antis tunnistajas Jaak Kilg Lukke wallast kes man ollu kui welli Andres 100 R wõttnu.
Nimmitedo tunnistaja es olle kutsmisse pääle tullu, niidasammmote olli Peter Jönson tullemata jäänu.
Moistus
Hans Laagos tunnistusse perra om Andres Laagos welle Märt Lagussele 125 Rubla pääle kwitong lasknu andnu ning peap sedda rahha 125 R. henda welle Märt Lagus'sele 8sa päiwa sehhen erra massma.
Selle moistussega olli Märt Laagos rahhul. Andres Laagus kulutas suuremba kohto käimist.
Se moistus saige kohtokäigille Tallo rahwa Sädusse ramato perra 1860 Aastast § 772-773 erra selletetus ning Andres Lagussele Oppusse leht täämba kätte antus.
Päkohtomees Mihel Koch [allkiri]
abbi Johan Uint XXX
abbi Jaan Pikson XXX
Prottocoll anto sel 4al April 1872 kirjotaja M Waldner [allkiri]
