Kaewataw Johan Haage palus, kuna ülem, kihelkonna-kohu ei ole tunistuse puuduse perast temma kaebuse asja Peter Armi wasto, ülekohtu heina nõudmise perast, tema tunistajad Karl Praaklet, Kurrista moisast ette kutsu, kes teada tunistada, et ta 20 leisikat heinu to aastal talwel Mäksa-moisahe ära maksnud, ja jäänud heinu weel üle nink unustanud heina reha weel senna - moisakirjutaja lubanud neide heinde kwitung Peter Armile anda, kelle nime peale need heinad laenatud olnud, selle peale tähti temale ei antud, seperast kutsuti ette:
Tunistaja Karl Prakel, Kurristalt, kes tunistas küsimise peale, mina ollin tol talwel Mäksamoisa karjus, 1882 aastal, nink nägin ükskörd kui üks Kaagwere mees Mäksamoisa-walitsusele kül töiste 20 leisikat heina maksis, moisa too ajani kirjutaja Peterson wõttis wasto ja jäi weel temal weidi heina üle, mis ta tagasi wiis, aga unetas oma reha maha, siis töisel hommungul töised mehet ütlesid, Kaagwere mees Lubja Johann Haage jätnud oma reha senna, siis sain mina weel tema nimme teada, muido mina es tija.
Moisteti: Et kaebaja Peter Armi ka 2. Augustist s. a. ette kutsu.
Pääkohtumees Jaan Kord
Kohtumees Karl Kilter
Kohtumees Mihkel Kilter
Kirjutaja F. Thal <allkiri>
Kaewataw Johan Haage palus, kuna ülem, kihelkonna-kohu ei ole tunistuse puuduse perast temma kaebuse asja Peter Armi wasto, ülekohtu heina nõudmise perast, tema tunistajad Karl Praaklet, Kurrista moisast ette kutsu, kes teada tunistada, et ta 20 leisikat heinu to aastal talwel Mäksa-moisahe ära maksnud, ja jäänud heinu weel üle nink unustanud heina reha weel senna - moisakirjutaja lubanud neide heinde kwitung Peter Armile anda, kelle nime peale need heinad laenatud olnud, selle peale tähti temale ei antud, seperast kutsuti ette:
Tunistaja Karl Prakel, Kurristalt, kes tunistas küsimise peale, mina ollin tol talwel Mäksamoisa karjus, 1882 aastal, nink nägin ükskörd kui üks Kaagwere mees Mäksamoisa-walitsusele kül töiste 20 leisikat heina maksis, moisa too ajani kirjutaja Peterson wõttis wasto ja jäi weel temal weidi heina üle, mis ta tagasi wiis, aga unetas oma reha maha, siis töisel hommungul töised mehet ütlesid, Kaagwere mees Lubja Johann Haage jätnud oma reha senna, siis sain mina weel tema nimme teada, muido mina es tija.
Moisteti: Et kaebaja Peter Armi ka 2. Augustist s. a. ette kutsu.
Pääkohtumees Jaan Kord
Kohtumees Karl Kilter
Kohtumees Mihkel Kilter
Kirjutaja F. Thal <allkiri>