Waida walla Koolmeister astus kohto laua ette, ja kaebas Waidast Kolga perremehhe Jaan Hanniballo ülle. Nimmetud perremees on jo kolme aasta eest neid koolmeistri öue maad, mis kaarti järrel 225 ruutsülda suur on ja sinna jure ka weel üks weike koppel, kust 40 Ltt heino saab, neid sinnatseid, on siis Kolga perremees kolm aastat se on sest 1872 mast aastast, kunni 1874. aastani omma öigussega piddanud, kus minna sedda asja kohhe omma essimessel aastal se on 1872 mal aastal, kui Niggola perremees Hans Tossi Tallitaja olli selletada tahtsin, agga Kolga perremees Jaan Hannibal, seda meie wasto ütles, et endine Tallitaja Jürri Paalberg olla temmale sedda lubbanud, et wöib neid maad prukita, selle peäle sai siis ka endine Tallitaja Jürri Paalberg kohto ette kutsutud ja temalt, järrel küssinud, kas ta olla need maad lubbanud Kolga perremehhele, siis olli temmal se wastus, et wöib olla kui koolmeister ärra ja need maad siis temale nenda wöiwad jäda, et koolmeister neid ei tahha, et se assi ning wabbandamine kohto ees temmalt tühjaks tehti, siis ütles ta jälle et Limanni herra olla sedda temmale lubbanud, siis kulasin minna ka sedda Limanni herra poolt järrel, agga se wastus nende poolt olli, et nad ep olle mitte temmale sedda lubbanud. Kolmas ning ka wimane ütlemine olli temmal, et Maa möetja Kruusmanni herra olla temmale sedda lubbanud, nenda sammoti kulasin minna sedda ka Kruusmanni herralt järrel, agga nemmadki ütlesid et ei olle temmale mitte need maad sanud lubbatud, waid et need ta jures olnud, wist on siis ta isse neid ommale pärrinud. Tännawo kewwade sel 1875 mal aastal tulli Baroni herra Waida möisa, ja minna isse läksin siis ja räkisin selle asja ülle Baroni herraga, ja herrat lubbasid sedda asja ärra selletada. Teisel pääwal sai Tallitaja poolt Kolga perremehhe Jaan Hannibalole se käsk antud, et warra hommiko pidi möisa minnema Baroni herra juttule, ses selletusse asjus Koolmeistriga. Kolga perremees Jaan Hannibal tulli möisa, ja minna isse ka, kus siis Waida möisa Üllem wallitseja Protsi herra sedda asja Baroni nimme peäle ärra selletas, et Kolga perremees ep olleks tohtinud mitte need maad piddada sest et tal on osto koht, ja et temmal ka piddid ollema jo ommad öue maad, mis Mamöetja polest on temmale wälja möedetud. Peäle selle ütles weel Protsi herra need aastast, mis Kolga perremees neid maid on piddanud piddi temma sedda Koolmeistrile maksma, ja kui mitte headussega, siis kohto läbbi, siis ollen minna tahtnud Kolga perremehhega sedda öiendada, agga temma isse ei tahtnud sedda, waid ütles, et kohhus piddi sedda ärra selletama.
Waidast Kolga perremees Jaan Hannibal astus kohto laua ette, ja kohhus küssis temmalt, mis öigussega temma need Koolmeistri maid on piddanud, et ta neid wöinud prukida, siis olli temma wastus, et Maa-möetja Kruusmanni herra on temmale se lubba ja wöimus annud need prukida, selle peäle ütles kohhus et Kruusmanni herra on Maamöetja herra, ja temma ei olle wöinud sedda mitte lubbada, waid ükspäinis Baroni herra kelle pärralt need maad on, selle ülle käskis kohhus Kolga perre meest Jaan Hannibalo teiseks kohto päwaks, sedda tunniskirja tua selle ülle, et Baroni herra temmale need maad kolm aastat lubba annud piddada, ja kui Jaan Hannibal sedda tunniskirja mitte ei piddanud wöima tua, siis möistis kohhus et temma se Kolga perremees Jaan Hannibal piddi Koolmeistrile nende made eest igga aasta peäle 5 Rbl. höbbedat maksma, se on kolm aastat 15 Rbl. wiisteistkümmend rubla höbbedat.
Selle kohtomöistmisse ülle ei olle agga Koolmeister Georg Metzer mitte rahhul waid nöuab igga aasta peält 10 Rbl. se on kolme aasta peält 30 Rbl /kolmkummend rubla höbbedat.
Waida walla Koolmeister astus kohto laua ette, ja kaebas Waidast Kolga perremehhe Jaan Hanniballo ülle. Nimmetud perremees on jo kolme aasta eest neid koolmeistri öue maad, mis kaarti järrel 225 ruutsülda suur on ja sinna jure ka weel üks weike koppel, kust 40 Ltt heino saab, neid sinnatseid, on siis Kolga perremees kolm aastat se on sest 1872 mast aastast, kunni 1874. aastani omma öigussega piddanud, kus minna sedda asja kohhe omma essimessel aastal se on 1872 mal aastal, kui Niggola perremees Hans Tossi Tallitaja olli selletada tahtsin, agga Kolga perremees Jaan Hannibal, seda meie wasto ütles, et endine Tallitaja Jürri Paalberg olla temmale sedda lubbanud, et wöib neid maad prukita, selle peäle sai siis ka endine Tallitaja Jürri Paalberg kohto ette kutsutud ja temalt, järrel küssinud, kas ta olla need maad lubbanud Kolga perremehhele, siis olli temmal se wastus, et wöib olla kui koolmeister ärra ja need maad siis temale nenda wöiwad jäda, et koolmeister neid ei tahha, et se assi ning wabbandamine kohto ees temmalt tühjaks tehti, siis ütles ta jälle et Limanni herra olla sedda temmale lubbanud, siis kulasin minna ka sedda Limanni herra poolt järrel, agga se wastus nende poolt olli, et nad ep olle mitte temmale sedda lubbanud. Kolmas ning ka wimane ütlemine olli temmal, et Maa möetja Kruusmanni herra olla temmale sedda lubbanud, nenda sammoti kulasin minna sedda ka Kruusmanni herralt järrel, agga nemmadki ütlesid et ei olle temmale mitte need maad sanud lubbatud, waid et need ta jures olnud, wist on siis ta isse neid ommale pärrinud. Tännawo kewwade sel 1875 mal aastal tulli Baroni herra Waida möisa, ja minna isse läksin siis ja räkisin selle asja ülle Baroni herraga, ja herrat lubbasid sedda asja ärra selletada. Teisel pääwal sai Tallitaja poolt Kolga perremehhe Jaan Hannibalole se käsk antud, et warra hommiko pidi möisa minnema Baroni herra juttule, ses selletusse asjus Koolmeistriga. Kolga perremees Jaan Hannibal tulli möisa, ja minna isse ka, kus siis Waida möisa Üllem wallitseja Protsi herra sedda asja Baroni nimme peäle ärra selletas, et Kolga perremees ep olleks tohtinud mitte need maad piddada sest et tal on osto koht, ja et temmal ka piddid ollema jo ommad öue maad, mis Mamöetja polest on temmale wälja möedetud. Peäle selle ütles weel Protsi herra need aastast, mis Kolga perremees neid maid on piddanud piddi temma sedda Koolmeistrile maksma, ja kui mitte headussega, siis kohto läbbi, siis ollen minna tahtnud Kolga perremehhega sedda öiendada, agga temma isse ei tahtnud sedda, waid ütles, et kohhus piddi sedda ärra selletama.
Waidast Kolga perremees Jaan Hannibal astus kohto laua ette, ja kohhus küssis temmalt, mis öigussega temma need Koolmeistri maid on piddanud, et ta neid wöinud prukida, siis olli temma wastus, et Maa-möetja Kruusmanni herra on temmale se lubba ja wöimus annud need prukida, selle peäle ütles kohhus et Kruusmanni herra on Maamöetja herra, ja temma ei olle wöinud sedda mitte lubbada, waid ükspäinis Baroni herra kelle pärralt need maad on, selle ülle käskis kohhus Kolga perre meest Jaan Hannibalo teiseks kohto päwaks, sedda tunniskirja tua selle ülle, et Baroni herra temmale need maad kolm aastat lubba annud piddada, ja kui Jaan Hannibal sedda tunniskirja mitte ei piddanud wöima tua, siis möistis kohhus et temma se Kolga perremees Jaan Hannibal piddi Koolmeistrile nende made eest igga aasta peäle 5 Rbl. höbbedat maksma, se on kolm aastat 15 Rbl. wiisteistkümmend rubla höbbedat.
Selle kohtomöistmisse ülle ei olle agga Koolmeister Georg Metzer mitte rahhul waid nöuab igga aasta peält 10 Rbl. se on kolme aasta peält 30 Rbl /kolmkummend rubla höbbedat.
