Waata Protokoll N 9.
2, Astusiwad peremehed: Jaakob Roosmann ja Kristjan Hanniball kohtu ette ja tunnistasiwad, et nemad nee 2 hanned on lasknud kül koertest ära surmata, sest neil mõllemil on heinamaad Waida küla al jõe äres ja seal peab hanetest iga aasta wäga palju kurja tehtama, et seda ei saa wälja kannatada. Nemad maksawad oma kallis rent ja nende heinamaad jäe alused saawad hannetest kõik ärra sittatud.
Siis on nemad seda nõu pidanud, et neil ei ole hanned, kes teistele heinamate peal paha teewad, siis wõime meie hommiteks seda keelda, et neil se kahjo seal tegemata jäeb. Siis on naad ahwardanud neid kel hanned on köwast trahwida, et hoiawad et se kahju tegematata jäeks, aga sest ei ole keegi holinud, iga üks höölnud: minul ei käig seal ja teine nõnda sama, et minul ei ole ka senna saanud, nõnda et keegi need hanned omaks ei ole wõtnud kes seal paha on teinud. Siis on naad walla Tallitajad palunud, et tema selle peale käib, et anned saaks hoitud, aga ial ei ole naad sealt ära kadunud. Wiimaks Tallitaja kohtomees arwanud, et keegi wi wötta neid anned mitte hommaks, kes seal pahha teewad ja et wõimalik ei ole neid kinni aiada, siis wõttame se nõu, et lubame neid anned mis seal heinamast leiame, kas koertega purretada ehk mahha lüa, et naad kui metsa loomad, paha teewad ja ükski neid ei pärri, et saaks sinna märki kelle päralt need on, aga enne anname käsk, et iga üks katsuwad omad anned hoida. Siis on Nellipühhi wiimsel pühal käsk saand antud, et ia üks hoiab omad anned heinamate pealt muidu saaad kas koertega lastud kiskuda ehk mahha löödud, sest et naad kui metsa loomad kahju teewad ja ükski neid ei korja. Siis on üks nädal seda aega antud, et siis saab heinam järel watatud. Kolga ja Tönnuhansu peremehhed on aga oma poolt weel pool nädaläd aega annud enne kui läinud heinamaid waatama see on poolteist nädalid peale käsu andmist. Poolteist nädalid peale käsu andmist on Tõnnuhansu peremees Jaakob Roosmann ja Kolga peremees Kristjan Hanniball läinud waatama heinamaid, et kas käsk mis Tallitajast sai antud on saand täidetud. Naad on heinama aja äre läinud ja näinud heemalt, et suur hulk hanned on nende heinamatte peal olnud. Nüüd on neil kaks koera juures olnud ja naad käskinud, et koerad on nende peale läinud, aga kui koerad tahtnud liiga teha, on naad koerad keelnud aga koerad ep ole keeldu kuulanud ja wõtnud teine koer teise anne ja teinud neile surma. Selle peale nüüd kui anned on kära teinud koerte pärast on kohe Madise perenaene senna tulnud ja höölnud: need on meie anned ja meil oli karjane juures, aga hommetiki ei ole keegi karjast seal näinud.
Kui perenaene seda näinud, et kaks aned on surnud olnud, siis hakanud tema kohtomees wäga hirmsaste wõimama, et kas olete kellegi kohto mõistjat ja õiguse tegiad? Wiina klaasi järel mõistate kohut ja olete alati mööda kõrsi laua alusid selitamaas ja peale seda weel mis wäga kölwato olnud kuulda.
Kohtomees on sellega kõik leppinud.
Et Madli Kanketer tunnistab, et kolm and on surma saanud ei ütle need kaks peremeest mitte tösi olema, sest et neil sel korral kaks koera on olnud ja ep ole ka seal näinud rohkem kui kaks surma saawad.
3, astus Jürri Kanketer kohto ette ja ei lubanud sellega mitte rahul olla, et need anned on surmatud saanud ja et se üsna üle kohhus, et need anned ep ole heinamaa peal olnud waid karjamaa peal ja et temal ka kaks tunismeest seks on kes seda selgeks wõiwad tunnistada. Need tunnistajad on Marri Pahlberg ja Jürri Mahling.
4, astus Marri Pahlberg kohto ette ja tunnistas, et tema on näinud, et anned on olnud karjamaa pool heinamaa aeda ja koerad on neid ajanud heinamaa peale.
5, astus Jürri Mahling kohto ette ja tunnistas, et anned on heinamaa pool aeda olnud, aga kui kaugel heinamaa peal seda ei tea tema mitte tunnistada.
6, astus Jakob Roosmann kohto ette ja ütles, et kui se üle kohus on, et ma selle anne surmamise läbi olen teada saand kes ja kelle anned seda kurja mulle on teinud, siis tahhan ma need kaks and, mis nägin, et koertest surmatud saiwad wälja maksta, aga siis nöuan ka mina seda kahju, mis ma hannede läbi hainamaast olen sanud.
7, astus Jürri Kauketer kohto ette ja kaebas et mina sellega rahul ei ole, et kaks and saawad makstud, waid mull saiwad kolm surma. Siis küsis kohus Jüri Kanketre käest, et kuida sa siis seda kolmat nõuad? sul oleks wõinud tee peal nii palju, kui tahab ära surra, ega see siis koerte süü ei ole. Jüri Kankutre tunnistas kohtu ees, et tema seda ep ole öölnud et tee peal aned ära surnud, waid need on kõik kodu ära surnud. Selle peale ütles kohtu kõrwamees Hans Haljas: kuule Kankuter põleks ma siis seda kuulnud, kui sa seda asja kohtusse kaebasid (essite kaebasid), et sul ani tee peal otsa on saanud, siis ei oleks ma seda nüüd uskunud, aga et ma seda ise siin kohtu laua ääres kuulsin, siis ei wõi sa seda tagasi ajada. Jüri Kankuter ütles kohtu kõrwamehele kohtu ees: kui sa enne ei ole waletanud, siis waletad sa praegu ja teie ei ole kellegi õiguse mõistjad, teie mõistate suures ukuses kohut nii kui tahate.
8, Jaagup Roosmann astus kohtu ette ja lubas neid kolm ane, kes arwata kaks kuud wanad olid wälja maksta.
9, Astus Jüri Kankuter kohtu ette ja tema käest sai nõutud: kui palju ta nende anede tükkist pidi nõudma, kes kaks kuud wanad olid ja tema nõudis üks rubla. Et nüüd Waida talitaja Jüri Siepert kes kohtumehe asemel lauas istus ja kaa kaks teist kõrwameeest arwasid, seda liig palju olewad aastate ane hinna.
Siis määrasid kohtu mehed, et Jaagup Roosmann pidi maksma nende kolme ane ette 2 rubla 25 koppik see on 75 kop tük ja seda maksis kaa Jaagup Roosmann kohtu laua peale wälja, seepärast, et Jüri Kankuter sellega leppis. Sellega oli Jüri Kankutre kohus leppitud.
Waata Protokoll N 9.
2, Astusiwad peremehed: Jaakob Roosmann ja Kristjan Hanniball kohtu ette ja tunnistasiwad, et nemad nee 2 hanned on lasknud kül koertest ära surmata, sest neil mõllemil on heinamaad Waida küla al jõe äres ja seal peab hanetest iga aasta wäga palju kurja tehtama, et seda ei saa wälja kannatada. Nemad maksawad oma kallis rent ja nende heinamaad jäe alused saawad hannetest kõik ärra sittatud.
Siis on nemad seda nõu pidanud, et neil ei ole hanned, kes teistele heinamate peal paha teewad, siis wõime meie hommiteks seda keelda, et neil se kahjo seal tegemata jäeb. Siis on naad ahwardanud neid kel hanned on köwast trahwida, et hoiawad et se kahju tegematata jäeks, aga sest ei ole keegi holinud, iga üks höölnud: minul ei käig seal ja teine nõnda sama, et minul ei ole ka senna saanud, nõnda et keegi need hanned omaks ei ole wõtnud kes seal paha on teinud. Siis on naad walla Tallitajad palunud, et tema selle peale käib, et anned saaks hoitud, aga ial ei ole naad sealt ära kadunud. Wiimaks Tallitaja kohtomees arwanud, et keegi wi wötta neid anned mitte hommaks, kes seal pahha teewad ja et wõimalik ei ole neid kinni aiada, siis wõttame se nõu, et lubame neid anned mis seal heinamast leiame, kas koertega purretada ehk mahha lüa, et naad kui metsa loomad, paha teewad ja ükski neid ei pärri, et saaks sinna märki kelle päralt need on, aga enne anname käsk, et iga üks katsuwad omad anned hoida. Siis on Nellipühhi wiimsel pühal käsk saand antud, et ia üks hoiab omad anned heinamate pealt muidu saaad kas koertega lastud kiskuda ehk mahha löödud, sest et naad kui metsa loomad kahju teewad ja ükski neid ei korja. Siis on üks nädal seda aega antud, et siis saab heinam järel watatud. Kolga ja Tönnuhansu peremehhed on aga oma poolt weel pool nädaläd aega annud enne kui läinud heinamaid waatama see on poolteist nädalid peale käsu andmist. Poolteist nädalid peale käsu andmist on Tõnnuhansu peremees Jaakob Roosmann ja Kolga peremees Kristjan Hanniball läinud waatama heinamaid, et kas käsk mis Tallitajast sai antud on saand täidetud. Naad on heinama aja äre läinud ja näinud heemalt, et suur hulk hanned on nende heinamatte peal olnud. Nüüd on neil kaks koera juures olnud ja naad käskinud, et koerad on nende peale läinud, aga kui koerad tahtnud liiga teha, on naad koerad keelnud aga koerad ep ole keeldu kuulanud ja wõtnud teine koer teise anne ja teinud neile surma. Selle peale nüüd kui anned on kära teinud koerte pärast on kohe Madise perenaene senna tulnud ja höölnud: need on meie anned ja meil oli karjane juures, aga hommetiki ei ole keegi karjast seal näinud.
Kui perenaene seda näinud, et kaks aned on surnud olnud, siis hakanud tema kohtomees wäga hirmsaste wõimama, et kas olete kellegi kohto mõistjat ja õiguse tegiad? Wiina klaasi järel mõistate kohut ja olete alati mööda kõrsi laua alusid selitamaas ja peale seda weel mis wäga kölwato olnud kuulda.
Kohtomees on sellega kõik leppinud.
Et Madli Kanketer tunnistab, et kolm and on surma saanud ei ütle need kaks peremeest mitte tösi olema, sest et neil sel korral kaks koera on olnud ja ep ole ka seal näinud rohkem kui kaks surma saawad.
3, astus Jürri Kanketer kohto ette ja ei lubanud sellega mitte rahul olla, et need anned on surmatud saanud ja et se üsna üle kohhus, et need anned ep ole heinamaa peal olnud waid karjamaa peal ja et temal ka kaks tunismeest seks on kes seda selgeks wõiwad tunnistada. Need tunnistajad on Marri Pahlberg ja Jürri Mahling.
4, astus Marri Pahlberg kohto ette ja tunnistas, et tema on näinud, et anned on olnud karjamaa pool heinamaa aeda ja koerad on neid ajanud heinamaa peale.
5, astus Jürri Mahling kohto ette ja tunnistas, et anned on heinamaa pool aeda olnud, aga kui kaugel heinamaa peal seda ei tea tema mitte tunnistada.
6, astus Jakob Roosmann kohto ette ja ütles, et kui se üle kohus on, et ma selle anne surmamise läbi olen teada saand kes ja kelle anned seda kurja mulle on teinud, siis tahhan ma need kaks and, mis nägin, et koertest surmatud saiwad wälja maksta, aga siis nöuan ka mina seda kahju, mis ma hannede läbi hainamaast olen sanud.
7, astus Jürri Kauketer kohto ette ja kaebas et mina sellega rahul ei ole, et kaks and saawad makstud, waid mull saiwad kolm surma. Siis küsis kohus Jüri Kanketre käest, et kuida sa siis seda kolmat nõuad? sul oleks wõinud tee peal nii palju, kui tahab ära surra, ega see siis koerte süü ei ole. Jüri Kankutre tunnistas kohtu ees, et tema seda ep ole öölnud et tee peal aned ära surnud, waid need on kõik kodu ära surnud. Selle peale ütles kohtu kõrwamees Hans Haljas: kuule Kankuter põleks ma siis seda kuulnud, kui sa seda asja kohtusse kaebasid (essite kaebasid), et sul ani tee peal otsa on saanud, siis ei oleks ma seda nüüd uskunud, aga et ma seda ise siin kohtu laua ääres kuulsin, siis ei wõi sa seda tagasi ajada. Jüri Kankuter ütles kohtu kõrwamehele kohtu ees: kui sa enne ei ole waletanud, siis waletad sa praegu ja teie ei ole kellegi õiguse mõistjad, teie mõistate suures ukuses kohut nii kui tahate.
8, Jaagup Roosmann astus kohtu ette ja lubas neid kolm ane, kes arwata kaks kuud wanad olid wälja maksta.
9, Astus Jüri Kankuter kohtu ette ja tema käest sai nõutud: kui palju ta nende anede tükkist pidi nõudma, kes kaks kuud wanad olid ja tema nõudis üks rubla. Et nüüd Waida talitaja Jüri Siepert kes kohtumehe asemel lauas istus ja kaa kaks teist kõrwameeest arwasid, seda liig palju olewad aastate ane hinna.
Siis määrasid kohtu mehed, et Jaagup Roosmann pidi maksma nende kolme ane ette 2 rubla 25 koppik see on 75 kop tük ja seda maksis kaa Jaagup Roosmann kohtu laua peale wälja, seepärast, et Jüri Kankuter sellega leppis. Sellega oli Jüri Kankutre kohus leppitud.
