Tulli ette Vannamõisa ommanik C.Durst ning kaebas siin kohto ees, et temma Rehhepap Simm Oinas essiteks temma rehhe viljast 1/3 vak kesvi varrastanud või ka varrastada lasknud, mis temma (kaebaja) teise rehhe ukse taggast leidnud, kus põhk sees olnud, ühhes kottiga laude tagga ärra varjatud olnud, ja peale selle linna seemned rehhe jurest varrastada Lasknud, mis Joh. Tuks temmal ülles annud ning teiseks holetusse ehk ettevatamata küttmisse läbbi rehhe pallema lasknud minna, ja enne suggugi appi minnemisse teadmist temmal ei ollevad annud, kui rehhe laggi jubba läbbi olnud põllenud ja tulli kattuses olnud ning keik temma põhk ja üks jaggo puhtid kaero rehhe alla tulle legi sisse jänud, ja selle peale on tullevade kahjo samiste hirmu pärrast Simm Oinas tenistusest lahti laskmisse õigust seaduslikul teel nõuab ning selle ülle kohto selletust ja otsust pallub.

Simm Oinas vastas selle kaebtusse peale, et tema sest kesva vargussest middagi ei teadvad, herra ollevad senna tulnud ja ukse taggat sedda kotti kül leidnud, nemmad ollevad sel päeval ka kesvi tulutanud ja ollevad need kesvad, mis selle kotti sees olnud, kül sedda samma seltsi olnud, mis nemmad selpäeval puhastanud ja ollevad temma need laud kül rehhe ukse tagga püsti seadnud, kus need kesvad tagga olnud ja rehhe põllema minnemisse pärrast ei arva temma enneselle ka middagi süidi ollevad, temma olla lõunalt tulnud ja Jaan Lammas rehhest läbbi lasknud tulla rehhe alla, siis ei ollevad ennam keddagi tulde ahjus olnud ja nemmad rehhe al tulutama akkanud ja middagi märkinud, kui viimati tükki aia pärrast üks pauk rehhes olnud ning rehhe laest tulli välja kattusses käinud ja keik tuld täis olnud, et nemmad ehmatamisse läbbi ennam middagid arro ei ollevad sanud ja arvab, et rehhe laggi sisse sadanud ning rehhe pallema lönud.

Jaan lammas ette kutsutud ning räkis siin, et temma sedda ka ei teadvad, kes selle kesva kotti ukse tagga on vinud, temma ei ollevad sedda teinud, ollevad kül sel päeval tulutamas olnud, vahhel agga sealt ärra käinud ja Simm enne tedda ja pärrast tedda üksinda seal olnud, nenda samma ei moistvad temma rehhe põllema minnemissest middagi otsust anda, nemmad olla lõunalt läinud ja Simm ollevad tedda rehhest läbbi sisse lasknud, siis ei ollevad keddagid õnnetust märkida olnud; tükki aia pärrast olla rehhes üks suur pauk olnud ja selle peale kohhe rehhe laest tulli välja tulnud, ning kattusses läinud. C. Durst selletas selle peale, et teised innimessed sedda jubba kaugelt olla näinud, kui rehhe lävvest tulli ja suits välja tulnud, kuidas siiss nemmad (kaebatud) sedda suggugi ei olle enne märkinud, kui rehhe seest põlles ja arvab neid melega sedda nenda kaugele lasknud minna, et ennam abbi ei saaks ja kui se rehhe laggi sisse olles saddanud, siis olles ta ka ahju ehk mahha lönud, agga ahhi ollevad praego veel terve kui ennegi.

Kui kohto käiattel ennam middagi selle asja selletusse tarvis ette tua ei olnud, siis lasti neid siit välja minna ja piddi selle kohto poolt selle põhja peale, et kaebatu isse ennesse ülles andmisse läbbi, et kül mitte nende kesvade varras, vaid ommetigi neid varrast lasknud, kas melega või koggematta ja selle läbbi omma truust omma leiva perremehhe vasto on rikkunud ja selle läbbi ennese peale võetud tenistuselle ei kõlbaks ja omma rehhe küttmisse tööd ning rehhe ahju tullega ümberkäimist holetusse sisse on jätnud, mõistetama:

et Vannamõisa ommanikul C. Durstil se õigus peaks antud sama, et temma Tallurahva seaduse ramatu p. 386 põhjusses, Siim Oinas omma tenistusest keige temma sees seisva palga kinnipiddamissega, peale selle otsuse kulutamist kohhe võiks lahti lasta.

Se otsus sai kohtokäiattel kohhe kulutud ning andis Simm Oinas siin ülles, et temma selle mõistusega rahhul ei olle ja suremat kohhut pallub käia.

Et see assi surema kohto selletusse värilinne on, sai mõistetud:

Simm Oinal appelatsioni anda ning el esisvad asja nenda kui sündinud kirja panna.