Kohtu ette kaebas, Wahastu walla kooliwanem Jaan Riim, et mina olen wäga palju paha juttusid kuulnud rahwa seas koolmestrist räägitawat, mis tema ameti kohta mitte ei passi; pealegi on tema oma naine minu wastu kurtnud, et Kloorenid, Jaan Klooren oma naisega, meie abi elu koguni ära rikkunud ja õnnetuks teinud. Üks kord tuli Jaan Klooren meile, koolimaja juure, hakas mind hirmsasti sõimama lubas mind kõige õnnetumaks inimeseks ilmas teha. Aga koolmeister ei andnud mulle ühtegi kaitsed. Seda riidu kuulnud ka Kaarel Mironoff pealt. Tõiseks peab koolmester oma politika järele juttusid kirikus, ei loe mitte nõnda kudas selle püha päewa jutlus raamatus seisab; nii kiisendanud ta kord suure healega enne Jaani päewa; kus on wenalik armastus. Kohut, kohut ja muud midagi ei ole teil tarwis." Ka walitseb koolmester tõised laulud, nii laulis Jaani päewal "Kes wõib mind hukka mõista..."

Kohus mõistis: Kirschbaumi nende asjade eest noomida ja et tema oma naisega ennam inimlikult ümbre käiks ja kui mõni koradu inimene nende maja rahu tuleb rikkuma, siis on tema kohust nii sugust inimest majast wälja ajada.

Kohtu mõistus sai Kirschbaumile ette kuulutud.

Kohtu peawanem: J. Palm /allkiri/

" I Kõrwamees: Karl Meronow /allkiri/

" II Kõrwamees: Jaan Klaos /allkiri/

Kirjutaja asemik Luksepp /allkiri/