Josomoisan sel 8. nowembril 1867.

                                                    Koon olliwa kohtomehhe Jaan Tilger  Andres Hendriksohnn ja Jürri Pollak.

Moisa Herra om ette tulnu nink kaibanu, et Mörgi karja mehhe Hans Kaup naine om mõtsan 2 kotti karo löidnu.

Nimmitedu naine om ette kutsutu ja küssitu: Tem(m)a ütlep se olli üts poolpäiwane päiw õddango tõine kot olli were pool mõtsan, sedda olliwa ellaja ärra sönu. - tõine kot olli sissen pool. Kui minna koddo lätsi sis ütli minna mehhele et minna kotti mõtsan löisi. Perrast läts Hans kaema es olle löidnu, - sis lätsime mõllemba otsma ja ess olle ennamb. -

Peter Kann om Mörgin rehhe pap olnu ja Johann Tilger aidamees, - tõise käen om tõine wõtti olnu. -

Sel poolpaiwäl om Peter Kanna aiksaste Mörgist koddo tulnu ent ei olle mitte mõisa meestele te pääl wasta tulnu kes surest moisast mörki om(m)a lännu.

Kanna om een ärra tulnu, - potsep om perran tulnu ja om nännu, kui Kanna mõtsa weren om een tedda lännu, - Kui potsep koddo om sanu, sis om säält kõrtsi manno taggasi lännu, sis om Kanna weel kõrdsi manno tulnu. -

Herra om küssinu: Kui paljo karo om salwe pantu? Kanna om üttelnu: 42 1/2 wakka: Herra om wälja lasknu mõta ent ei olle ennamb sanu, kui 40 wakka. -

Kanna käen om tõine ja Johanni käen tõine wõtti olnu. Kanna ei olle kunnagi Johhanit rehhe manno mõõtma kutsnu, enge ni kui Johann aida usse wallale om lasknu, sis om Kanna essi wilja aita weddanu, mõllemba lukku kinni pandnu ja sis wõtme jälle Johanni kätte andnu. -

Moistm: Et Peter Kanna ütsinda sedda wilja om wasta wõtnu ja lukku kinni pandnu - sis peap tem(m)a sedda 2 1/2 wakka karo masma, mes tem(m)a om(m)a üllesandmisse perra wälja mõten pudus om olnu. -

Nink neist karost, mes mõtsan om löitu olgo kas rehhe mant warrastedu ehk aidast. Kui Kanna ei jõwwa ülles anda, kes neid mõtsa om wenu sis peap tem(m)a 2 w: karo masma.

                               Pä-kohtomees J. Tilger

                                 Kohtomees A. Hendriksohnn

                                            "         J. Pollak.

                                                                                    J Kehrberg kirjotaja assemel.